4-07-2737\5

1 4-07-2737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.septembril 2007.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-2737 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Eevi Pant Kohtuistungi aeg

1. septembril 2007.a. Väärteoasi Davit Markosyan kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2602,07,007635 18.05.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Davit Markosyan ,kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Kaebus jätta rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2602,07, 007635 18.05.2007.a Davit Markosyan karistamises LS § 7419 lg.1 ja lg.2 järgi , jätta muutmata . Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
2. septembril 2007.a. kella 14.
3. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 18.05.2007.a. otsusele väärteoasjas 2602,07,007635 , millega karistati Davit Markosyan’i Liiklusseaduse LS § 74- 19 lg.1 järgi rahatrahviga 170 trahviühiku suuruses summas s.o. 10200 krooni ja LS § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega . Davit Markosyan väärtegu seisnes otsuse kohaselt järgnevas : 2 29.04.2007.a. kell 03.54 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Sadama tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi. Davit Markosyan esitas Harju Maakohtule kaebuse Põhja PP vanemkomissar Marianne Heinmäe 18.05.2007.a. otsusele väärteoasjas 2602,07,007635 selle muutmise taotlusega . Kohtuväline menetleja – Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud antud väärteo toimepanemise kohta küllaldaselt tõendeid , väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja tõendamist leidnud ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,samuti protokoll joobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et isikul esines alkoholijoove ,esinesid joobele viitavad tunnused. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Määratud karistus vastab isiku süüle ja toimepandud õiguserikkumise raskusele. Kohtul puudub seaduslik alus isikule määratud karistuse kergendamiseks. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid .Kaebaja väide, et ta tundis ennast väga hästi ja seetõttu istus autorooli, arvates ,et on kaine, on väga tihtiesinev väide isikute poolt, kes istudes alkoholijoobes autorooli, püüavad oma õigusrikkumist sellisel moel õigustada ja oma süüd pisendada. Sisuliselt ei ole menetlusalune isik üles näidanud kahetsust toimepandu suhtes, seega on kohtuväline menetleja karistamisotsuses õigesti märkinud, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on õigesti karistamisotsuses märkinud, et isik on ka varem toime pannud mitu väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole teda suutnud mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtunik