4-07-2918\2

4-07-2918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2007.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-2918 Kohtunik ,sekretär Leili Raedla, Jane Põldoja ,tõlk Eevi Pant Väärteoasi Nikolai Skovpnev väärteoasi LS § 74¹ lg.2 järgi Menetlusalune isik Nikolai Skovpnev (ik 37903260265, Vene kodanik, elukoht XXXXX, töökoht: hetkel puudub Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu, tunnistus nr. 69 Asja läbivaatamise kuupäev
2. septembril 2007.a. kohtuväline menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, tunnistus nr. 69 . Menetlusalune isik Nikolai Skovpnev Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Nikolai Skovpnev 20.
3. 2007.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 907097 alusel Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 3(kolme)päevane arest. Süüdi tunnistada Nikolai Skovpnev 29.
4. 2007.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 928148 alusel Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 3(kolme)päevane arest. Süüdi tunnistada Nikolai Skovpnev 01.
5. 2007.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 898498 alusel Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 3(kolme)päevane arest. Süüdi tunnistada Nikolai Skovpnev 03.06 2007.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 893956 alusel Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 3(kolme) päevane arest. KarS § 63 lg.3 alusel mõista Nikolai Skovpnev’le karistuseks arest kokku 12(kaksteist) päeva. Arest kuulub kandmisele Tallinna Arestimajas, Rahumäe tee 6, aresti kandmise alguseks on kohtuotsuse tegemise päev
6. september 2007.a. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast kui kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, teatades apellatsioonikaebuse esitamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud 20.mail ,29.mail ,01.juunil ja
7. juunil 2007.a. koostatud väärteoprotokollide kohaselt Nikolai Skovpnev juhtis Tallinnas, Toompuiesteel ja Majaka tänaval ning ühel korral Paldiskis endale kuuluvat mootorsõidukit Mercedes-Benz E 200 , reg. nr-ga 815 ARJ, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud . Otsusega väärteoasjas nr. 2314,07,003961 23.veebruarist 2007.a. (otsus jõustunud) on Nikolai Skovpnev’lt lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud 6-ks kuuks, karistus lõpeb 13.09.2007.a. Oma tegevusega rikkus Nikolai Skovpnev kõigis neljas väärteoepisoodis LE § 70 p.1 nõudeid ja tema väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-1 lg.2 järgi. Kohtuotsuse põhjendused Väärteo toimepanek kõikides episoodides on tõendatud Nikolai Skovpnev süü omaksvõtuga ning väärteoasjades kogutud teiste tõenditega s.o.menetlusaluse isiku ütlustega kõikide väärteo episoodide osas , samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja teised tõendid. Kohtuistungil ütlusi andes tunnistab N. Skovpnev sõiduki juhtimist eelnimetatud kuupäevadel ilma juhtimisõigust omamata. Samas püüab oma käitumist õigustada, kuna oli kuidagi vaja elatist teenida, sest rahaliste kohustuste täitmatajätmise tõttu oli tema pangaarve arestitud. Eelnevalt on politsei karistanud Nikolai Skovpnev’t erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega , kokku summas 86940.-krooni ning need rahatrahvid on tasumata, tasutud on rahatrahve summas 6735.74 krooni Väärtegude eest karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku süüd . Kohus leiab, et Nikolai Skovpnev küll tunnistab õiguserikkumiste toimepanekut, kuid mingit kahetsust üles ei näita ja eelnevatest karistustest ei ole mingeid järeldusi teinud, vaid jätkab süstemaatiliselt liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanekut, sõites ilma juhtimisõigust omamata , väites, et elada on ju vaja, lisaks on kohtuväline menetleja kindlaks teinud, et N. Skovpnev pakkus ajal, kui tal oli karistuseks juhtimisõigus ära võetud, taksoteenust . Kohtuväline menetleja taotleb mõista menetlusalusele isikule karistuseks aresti kokku nelja episoodi eest 16 päeva. Menetlusalune isik palub mõista talle karistuseks rahatrahv, sest aresti kandma ei taha minna. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades ja juhindudes KarS § 56 sätetest, samuti võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tuleb isikule mõista karistuseks arest, kuna rahatrahvi mõistmine ei ole menetlusaluse isiku kuritegelikku ja hoolimatut käitumist arvestades mingil juhul võimalik. Õigusnormid, millest kohus juhindub on karistusseadustiku §-d 56 ja 63 lg.3 väärteomenetluse seadustiku §-d 30 lg.2, 107, 108,
8. Kohtunik