Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-07-9166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9166 (07231400485) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör TR Süüdistatav AB Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ , elukoht: XXX Harjumaal Varasem karistatus:

1. Põhja Politseiprefektuuri 12.01.2007 otsusega LS § 7435 lg 1 järgi suuline hoiatus.
2. Põhja Politseiprefektuuri 08.02.2007 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 10 200 krooni. Kaitsja Advokaat Aleksander Nitsenko RESOLUTSIOON
3. AB süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ABile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ABile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ABi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et AB temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada ABit järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX XXX Harjumaal, 1 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada ABile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.09.2007. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada ABi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

1. ABilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „AB, 107-9166, sundraha“.
2. ABilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel joobe tuvastamiseks tehtud kulu 85 (kaheksakümmend viis) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „AB, 1-07-9166, joobe tuvastamise tasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: ABit süüdistatakse selles, et tema, olles 08.02.2007 karistatud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 200 krooni, kehtiva karistuse ajal juhtis 24.03.2007 kella 15.40 ajal Harjumaal, Maardu linnas juhtis Keemikute teel mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega AB pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav AB seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 Koopia 08.02.2007 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2376,07,000408, millest nähtuvalt karistati ABit 17.01.2007 toimepandud LS § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 10 200 krooni. (t/l 5) 24.03.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 878039, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.03.2007 kell 15.40 juhtis AB Keemikute tee 6 maja juures Maardus mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mis oli karistusena ära võetud. (t/l 6) 24.03.2007 koostatud menetlusaluse isiku ABi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas menetlusalune isik, et ta joob, on määratud ravile Wismarisse. Üldse ei puutu autot pärast alkoholismiravi. (t/l 7-8) 24.03.2007 koostatud tunnistaja Marina Vahersalu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 24.03.2007 kella 15.40 ajal patrullteenistuses koos juhtivkonstaabel PP ja pidasid kinni mootorsõiduki XXX registreerimismärgiga XXX, millist juhtis AB, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud kuni juulini

1. ABil oli alkoholilõhn suust. Võis arvata, et ta on alkoholijoobes. Käisid Kallaveres ekspertiisis, kus tuvastati joove 0,91 mg/l, keskmine joove. XXX sõitis Maardu linnas Keemikute 6 maja juures suunaga Stardi tänava poole. (t/l 9) 24.03.2006 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2154 nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 15.50 ajal ekspertiisi saabunud ABil keskmine alkoholijoove. (t/l 10) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli ABi keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal pärast mahaarvamiste tegemist 61 krooni. (t/l 17) 19.04.2007 koostatud kahtlustatava ABi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teadis kahtlustatav, et tal on kehtiv karistus. Tasus trahvi 05.03.
2. 24.03.2007 tarvitas alkoholi pärast objekti lõpetamist tööl, jõi ära umbes 200-250 grammi viina. Teadis, et paarimees tuleb teda viima, kuid paarimees ei saanud tulla. Ei tahtnud autot jätta, sest sinna oli korduvalt sisse tungitud. Seetõttu otsustas sõita, tundis end hästi. Koorti 14 maja juurest oli vaja sõita Maarduni. Maardus Keemikute 6 maja juures peeti kinni. Viidi ekspertiisi ja tuvastati keskmine joove. Palub asi läbi vaadata kokkuleppemenetluses. On vaja ülal pidada nelja last, mistõttu ei saa tasuda rahalist karistust. (t/l 25-28) 15.04.2007 allkirjastatud OÜ väljastatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse ABit hea spetsialisti ja ausa töötajana. Töötab põhiliselt ehitustöölisena, kuid aeg-ajalt täidab ka varustaja ülesandeid. Alkoholi tarvitamist töö ajal või tööluuse ei ole täheldatud. (t/l 29-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel ABi menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Marina Vahersalu ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuse kohta, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava ABi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ABit varem karistatud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav pani uue teo toime vähem kui kahe kuu möödudes eelmisest otsusest. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on ABi käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskmine ning tema ülalpidamisel on neli last. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2006 aastal 61 krooni. Seetõttu, arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, võib asuda seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Sama on selgitanud ka kahtlustatavana ülekuulamisel AB ise. Vastavalt karistuse mõistmise põhimõtetele, valides sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab teha kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat käitumist ja karistusi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kuriteo koosseisuliseks asjaoluks varasema samalaadse väärteo teoimepanemine ning seetõttu ei saa kohus olukorras, kus isik on sisuliselt varem karistamata, teha järeldusi, et süüdistatavat saaks mõjutada eranditult vangistusega. Samas aga peab kindlasti arvestama süüdistatava rahaliste võimalustega, mistõttu ei saa kohus kohaldada rahalist karistust ning kohaldada tuleb süüdistatava suhtes vangistust. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja teda on ka väärteokorras vaid ühel korral karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Kuivõrd süüdistatav on oma süütegu kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ja süüdistatava isikuandmed annavad aluse arvata, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatav on ka ise tunnistanud enesel alkoholisõltuvust, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse kõrvalise isiku järelevalve all olles otsida abi oma terviseprobleemile ja näidata oma soovi edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval on soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga ja süüdistataval on ülalpidamisel neli last, kelle eest hoolitsemine võib tingida vajadust kasutada mootorsõidukit, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 4