järgi lühimenetluses Süüdistatav JT, elukoht: XXX, Harjumaa, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – eesti keel, töötab mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral - 25.11.2004.a. Tallinna LK poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu katseajaga 1 aasta 6 kuud, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada JT
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
Tallinna Linnakohtu poolt mõistetuid karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks lugeda 2 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistuse üldkasulikku tööga ( 70 päeva x 2 tundi = 140 tundi).
lg 3 alusel määrata üldkasulikku töö tegemise tähtajaks 1 aasta.
lg 4 alusel määrata, et üldkasulikku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima
lg 1 sätestatud kohustuslikke kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX, Harjumaa; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata JT katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend –ei kohaldatud. Välja mõista JT´lt (ik XXX, elukoht XXX, Harjumaa) riigituludesse sundraha 5400,krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. JT´l tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse: „JT, 1-07-6288, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK JT on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema on alates 05.09.2003.a. kuni käesoleva ajani hoidunud kuritahtlikult kõrvale temalt 27.10.2003.a. Tartu MK otsusega nr 2-1370/03 PA kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha 1500,- krooni maksmisest oma alaealise tütre ET, sünd XXX ülalpidamiseks. Seega pani JT toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o.
JT esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 13.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas JT, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Oli nõus vangistuse asendamisega üldkasulikku tööga. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning JT poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava JT süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 26 27) ja millest nähtub, et JT tunnistab oma süüd ja seletas, et kui naine tema juures lihtsalt ära läks, siis ütles, et last enam ei näe ja lubas, et elatusrahasid ei nõua. Kindlat töökohta mul ei ole, olen laisk. Töötuna arvele võtnud ei ole. Mingit vara mul ei ole, elan sisuliselt oma vanemate kulul ja vanemate juures. Luban, et lähiajal saan tööle ja hakkan natukene maksma. Tean, et mul ema on teinud mõned ülekanded, kuid milline summa see on olnud ja kas ta seda on minu eest teinud, seda ma ei tea. Ka: - PA avaldus (tl. 6), milles palub vastutusele võtta JT seoses kohtuotsuse nr 2-1370/03 alusel lapsele ET´le elatusraha mitte maksmise eest. - Kannatanu PAi ülekuulamise protokoll (tl. 7 – 8), JT´ga kooselust sündis XXX.a. tütar ET, kes jäi minu juurde elama. Tartu MK 27.10.2003.a. otsusega mõisteti J välja elatisraha 1500,- krooni kuus. Maksma pidi ta hakkama 05.09.2003.a-st alates. Kohtusse ta ei ilmunud ning ühtegi korda ta raha maksnud ei ole. Kui E sai aastaseks, siis ostis J talle Nike tossud, midagi muud ta talle ostnud ei ole. Kus ta töötab ma ei tea. Pöördusin kohtutäitur KV poole, kuid mingit tagasisidet ma saanud ei ole ja mingeid rahasid laekunud ei ole. - Koopia Tartu MK kohtuotsusest, 27.10.2003.a. (tl. 9 – 10), millest nähtub, et JTlt mõisteti PA´i kasuks alates 05.09.2003.a. igakuiselt elatusraha tütar ET, sünd XXX.a. ülalpidamiseks 1500,- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. - Koopia ET sünnitunnistusest (tl. 11); - Kohtutäitur KV vastus nõudekirjale (tl. 25), millest nähtub, et JT võlgnevus on 31.03.2007.a. seisuga 46 300,- krooni. JT ei oma töökohta ega vara, millele sissenõue pöörata. Kohtunik asub seisukohale, et JT on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning JT süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik JT süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. JT on varem 1 korral kriminaalkorras kohtulikult karistatud, uue kuriteo pani ta toime katseajal. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et JT´le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna aga JT´l on kindel elukoht olemas, ta oli nõus tegema üldkasulikku tööd, ta on terve, töövõimeline, võib kohaldada
sätteid ning samuti anda JT üldkasulikku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi puudub. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.