4-07-2799\3

4-07-2799 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2799 (2317,07,002958) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 28.05.2007 otsus nr 2317,07,002958 Juri Krongauzi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Juri Krongauz, IK: 36809150255, elukoht: XXX Tallinnas RESOLUTSIOON
2. Jätta Juri Krongauzi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 28.05.2007 otsusele nr 2317,07,002958 Juri Krongauzi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 28.05.2007 otsus nr 2317,07,002958 Juri Krongauzi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.09.
4. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 28.05.2007 otsusega nr 2317,07,002958 karistati Juri Krongauzi LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni selles, et menetlusalune isik 02.05.2007 kell 12.10 Linnu tee 74 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit põhjendamatult aeglaselt, millega takistas teisi sõidukeid. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist kaebaja käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt kaebaja juhtis mootorsõidukit ning suundus Nissani teenindusse, kus oli diagnostika kokku lepitud. Liikus mööda Linnu teed Tondi tänava suunas. Sõiduk ei sõitnud kiiremini kui 20 km/h ja ta liikus võimalikult paremas sõidutee servas. Koostati protokoll, kuid see autot ei parandanud. Nissani esinduses selgus, et kütusefilter oli ummistunud ja kütusesüsteem vajas puhastamist. Seega ei olnud sõiduk korras ja sellega ei saanud kiiremini sõita, mistõttu ei olnud aeglane sõit põhjendamatu. Samal päeval tellis ja järgmisel päeval ostis välja kütusefiltri ja küttesüsteemi puhastusvedeliku, mille kohta lisas kaebusele tšekid. Väide, et ta ei sõitnud parema tee ääre lähedal ei ole õige, sest ei sõitnud küll teepeenral, kuid liikus mööda sõidutee paremat äärt. Ka ei takistanud ta teiste sõidukite liiklust, kuna tee oli tühi ja tema taha kedagi kogunenud ei olnud, samuti oli olemas möödasõidu võimalus. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tankis Statoilis ja varsti pärast seda Kadakas läks põlema armatuuris kollane tuluke mootori ja ventilaatori kujutisega. Sõitis edasi, pööras Mustamäe teele ja sealt edasi linna poole kui pöördel hakkas auto tõmblema. Otsustas sõita Nissani keskusesse, helistas ette. Oli jõudnud sõita umbes poolele teele Linnu teel kui kinni peeti. Nägi, et politsei sõitis vastu, pööras ümber ja tuli järele. Seletas politseinikele, et auto tõmbleb, edasi ei lähe. Sõidutee äärt praktiliselt seal ei ole, ainult augud ja sissesõidu kohad. Leppis Nissani Keskusega kokku, sest ka varem oli samasugune rike olnud. Anti aeg kella 16.30ks. Jõudis sinna ja jättis auto keskuse juurde, ise läks minema ja tuli kokkulepitud kellaajaks tagasi. Arvutiga kontrollimisel tuvastati, et viga on kütusepumbas ja pandi järgmiseks päevaks järjekorda. Tegelikult aga filtri mahavõtmisel tuli sodi välja ja loobus järgmiseks päevaks kinnipandud ajast, sest vahetas filtri ära. Remondi eest oleks pidanud maksma, diagnostika oli aga tasuta. Käis ka Nissani Keskuses ja küsis sealt tõendit selle kohta, et ta seal käis, kuid sealt vastati, et kuna ta järgmisel päeval remonti ei tulnud, siis tema andmed kustutati. Kohtuvälisel menetlejal ei ole tõendeid selle kohta, et sõiduk oli korras. Tunnistaja RK seletas, et sõitis mööda Linnu teed ja autode kolonn sõitis vastu, kõige ees maastikuauto. Sõiduk sõitis tee telgjoone lähedal ja küllaltki aeglaselt. Tunnistaja lasi kolonni mööda ja pööras auto ümber ning sõitis kolonnile järele. Üritasid kolonnist mööduda, kuid esialgu see ei õnnestunud. Lõpuks anti teed ja peatasid maastikuauto. Kui kolonnile järgi sõitsid, oli kiirus 10-15 km/h. Maasitkuauto oli teistega võrreldes tee telgjoonele tunduvalt lähemal. Linnu teel on sõidutee erinev. Eramajade rajoon, tee paar meetrit lai, on ka üks laiem koht. Tee paremal servas oli koht, kus peatuda ja peatunud sõidukid oluliselt teisi liiklejaid ei seganud. Juht selgitas MV, et auto on katki, sõidab hooldusesse remonti. Nende maršruut oli Sõpruse pst-le, mistõttu keerasid Sõpruse pst-le ja ei tea kuhu kinni peetud sõiduk läks mööda Linnu teed. Edasi sõites lülitas ta sisse ohutuled. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Menetlusalune isik on rikkunud LE § 128 p 1 nõudeid, st juht ei tohi aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Et oli tehniline rike, siis selle kohta pole muud tõendit kui arve kütusefiltri kohta. Filtri vahetus on plaaniline hooldustöö ja ei saa väita, et see on rike. LE § 136 kohaselt kui asulavälisel teel, kus tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajadusel peatuma, et lubada mööda enda taha 2 kogunenud sõidukid. Põhimõtteliselt on sellise nõude täitmine kohustuslik ka asulasisesel teel. Menetlusalune isik seda ei teinud, mistõttu rikkus LE § 128 p 1 nõudeid. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik enda juhitud sõidukiga põhjendamatult aeglaselt, millega takistas teisi sõidukeid. Kaebuse kohaselt ei olnud mootorsõiduk tehniliselt korras, sest kaebusest nähtuvalt oli sõidukil mingi rike, mistõttu oli kaebaja suundumas Nissani esindusse. Samas ei esitanud kaebuse esitaja kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta sõidukiga hooldusesse pöördus. Ka pärast seda kui kohus lükkas asja arutamise edasi, andmaks kaebajale võimaluse sellekohast tõendit esitada, kaebuse esitaja seda teha ei suutnud. Kaebusele oli lisatud kaks arvet selle kohta, et järgmisel päeval, so 03.05.2007 on Pae 21 asuvast autovaruosade kauplusest ostetud OÜle Kronger kütusefilter ja diiselmootori kütuselisand. Samas ei ole kaebuse kohtuliku arutamise ajal kaebaja näidanud seost OÜ ja sõiduki väidetava rikke vahel. Kütuselisandit kasutatakse üldjuhul regulaarselt kütusesüsteemi korrasoleku tagamiseks, välistamaks korrosiooni teket ja väljutamaks kütusesse kogunevat vett ning kütusefiltreid vahetatakse korralise hoolduse käigus. Kuivõrd sõiduk kuulus ASle, siis pidi sõiduk ka teatud läbisõidu järel korralise hoolduse regulaarselt läbima. Seega ei tõenda kaebusele lisatud arved millegagi seda, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ei olnud tehniliselt korras ega saanud liikuda kiiremini kui kuni 20 km/h. Pealegi saanuks avastatava vea kõrvaldada teeninuduskeskuses, kus on olemas nii vastavad seadmed kui ka vajadusel kauplus, kust saab osta nii filtrit kui ka muid sõidukile vajalikke vahendeid ja selleks ei pea sõitma Mustamäelt Lasnamäele. Isegi juhul, kui teeninduses olevat kaupa peetakse kalliks, siis on juba Mustamäe piirkonnas rida autovaruosade kauplusi, kust vajaliku osta saaks. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et ta helistas pärast rikke ilmsikstulekut Nissani teenindusse ja leppis kokku selles, et ta toob sõiduki kohale. Ka sellise telefonikõne kohta ei pidanud kaebuse esitanud isik mingeid tõendeid esitada, näitamaks seda, et ta on helistanud justnimelt Nissani teenindusse just sellel kuupäeval ja sellel kellaajal. Tunnistaja Romet Kallaste ütlustest nähtuvalt äratas tema tähelepanu just see, et kaebaja juhitud sõiduk liikus väga aeglaselt, sõiduki taha oli kogunenud kolonn ja kuivõrd kaebaja juhitud sõiduk liikus oluliselt tee telgjoonele lähemal kui tema taga sõitvad sõidukid, siis ei saanud teised mööduda. Ka tunnistaja juhitud politseisõidukil oli tiheda vastassuunaliikluse tõttu raskusi kolonnist möödumisel et peatada kaebuse esitanud isiku sõidukit. Seega on tunnistaja ütlustega ümber lükatud kaebaja väide, et tee oli tühi ja sõidukeid ei olnud ning et tema taga samuti sõiukeid ei olnud. Ka kohus ei pea võimalikuks, et keskpäeval oleks Linnu tee tühi ja puuduks vastassuuna või pärisuuna liiklus. Arvestades tunnistaja Romet Kallaste ütlusi, leiab kohus, et kaebuses on teadvalt esitatud valeandmeid selle kohta, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk kedagi ei takistanud ning taoline väide on esitatud kohtu eksitusse viimiseks ja määratud karistusest pääsemiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et väärteoasja kohtuliku arutamisega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk, sõites sõidukiirusega, mis ei olnud sellel teelõigul lubatud suurim kiirus, sõites tee telgjoone lähedal, takistas teisi sõidukeid. Arvestades asjaolu, et sõiduk ei sõitnud võimalikult paremal, ei lubanud mööda ka tema taha kogunenud teisi sõidukeid, siis arvestades Linnu tee laiust ja liiklustihedust sellel teelõigul sellisel kellaajal, takistas ta teisi sõidukeid. Kuivõrd ei väärteoasja materjalidega ega ka kaebuse esitanud isiku paljasõnaliste väidetega ei ole tõendamist leidnud, et aeglane sõit oli tingitud sõiduki tehnilisest seisundist, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja juhitud sõiduki liikumiskiirus oli põhjendamatult aeglane, mis takistas teisi sõidukeid. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 128 p 1 sätestatud nõude rikkumisena ning teda on põhjendatult karistatud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. 3 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 4