4-06-5020\8

Väärteoasi nr.4-06-5020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. septembril 2007.a., Tallinnas Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava, sekretäri Ülle Karna juuresolekul, kaebuse esitanud menetlusaluse isiku Aleksei Živilov, kaitsja Sven Sillar ja kohtuvälise menetleja Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas Aleksei Živilov´i (ik 36802130228, elukoht XXX) kaebust Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna poolt 14.09.2006.a. tehtud otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2373,06,
2. Vaidlustatud otsuse kohaselt karistati Aleksei Živilov´it Liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni, LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni ning LS § 7430 lg 1´1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Aleksei Živilov´it karistati selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit liikumismärgiga „suurim kiirus 30 km/h“ kiirusega, mis ületas liiklusmärgiga lubatud sõidukiiruse 78 km/h võrra, sõites kiirusega 112 - + 4 km/h ning tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. 14.11.2006.a. kohtule saabunud avalduses taotleb Aleksei Živilov tühistada täielikult Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna otsus väärteoasjas nr 2373,06,003914
3. septembril 2006.a. Kaebuse kohaselt tunnistati Aleksei Živilov süüdi kiiruseületamises ja eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet ning talle määrati karistuseks rahatrahv kokku 10800 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmine kokku 6 kuuks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja juhtinud ühtegi sõidukit 18.07.2006.a. hommikul ega ole toime pannud eelpool nimetatud tegusid. Väärteootsuses on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, kuid kaebajale ei ole selliseid tõendeid kunagi esitatud. Kaebuse esitaja väidab, et tema ei saanud 18.07.2006.a. hommikul juhtida väärteoprotokollis nimetatud sõidukit XXX (reg.nr XXX), sest viibis 18.07.2006.a. hommikul Kernus, kus ta püüdis koos IK, A Š ja E M kala. Seoses sellega on välistatud asjaolu, et ta viibinuks samaaegselt Tallinnas, ületanuks seal kiirust, põgenenuks politsei eest ning põhjustanud Kadaka pst- l mingi liiklusõnnetuse. Kohus tegi kindlaks: Kohtuistungil jäi Aleksei Živilov kaebuses esitatud väidete juurde. Kohtus ta kinnitas, et ei ole otsusega nõus, kuna tema ei ole 18.07.2006.a. hommikul Tallinnas juhtinud ühtegi sõidukit. Aleksei Živilov väitis, et antud auto, mis on otsusesse märgitud kuulub Ühisliisingule ning kasutajaks on AS ning tehnilises passis on kasutajaks kaebuse esitaja ja A V . Kaebuse esitaja väitis, et tema oli sel aja Kernus pidutsemas, kala püüdmas, grillimas ning autot ei juhtinud keegi, kuna auto seisis Kernus parklas õhtust kuni järgmise päevani. Aleksei Živilov seletas, et AS on kaks võrdlemisi ühesugust tüüpi sõidukit. Kui ta 18.07.2006.a. pärastlõunal koos 2 sõbraga, sõbra autoga, tuli politseisse, siis ta ütles, et tema ei saanud täna hommikul autoga Tallinnas sõita, kuna oli Kernus. Ühtlasi tegi politseile ettepaneku Kernu sõita, kus ta saab ette näidata oma auto. Politsei ei aktsepteerinud seda ettepanekut. Järgmisel päeval tuli ta uuesti politseisse oma ülemuse autoga kuna tema autoga oldi Venemaale sõidetud. Kuna politsei ei nõudnud, et ta ilmuks nende juurde tema kasutuses oleva autoga. Politseis ta ka ütles, et pole oma autoga. Ning vaatamata sellele politseinik vaatles ja pildistas tema ülemuse autot. Kohtuvälise menetleja esindaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata kuna politseiametnike ütlustega on tõendatud, et 18.07.2006.a. Tallinnas Paldiski mnt-l kiirust ületanud ja politsei korraldusi eiranud sõiduki juhiks oli Aleksei Živilov. Politseiamenikud, kes püüdsid autot peatada, neile oli Živilovi nägu nähtav. Tunnistaja Imre Kukk seletas, et
4. – 18.07.2006.a. töötas OÜ Kernu motellis kalapüüdja – kokana. 17.07.2006.a. saabusid Kernu Živilov, E ja veel mõned Živilovi tuttavad. Tähistati ühe tütarlapse sünnipäeva. Tarbiti ohtralt alkoholi ja söödi kala, Živilovi autoraadiost kuulati muusikat. Živilovi auto klaasid olid toonitud, s.t. sisse vaadates ei paistnud läbi. 18.07.2006.a. lõuna paiku helistas tööandja Živilovile ja teatas, et Živilov on politsei poolt tagaotsitav. Kuna Živilov ei olnud kaine, ei saanud ta ise oma autoga politseisse sõita, siis üks peokülalistest nimega A , viis Živilovi politseiosakonda. Kuna Živilov ja A ei osanud eesti keelt, läks ka kaasa, et oleks politseis Živilovile tõlgiks. Politseis väideti Živilovile, et ta oli sama päeva hommikul teinud avarii. Nimetatud teabe peale hakkas tunnistaja naerma kuna see oli vale, sest Živilov oli kaks päeva olnud kogu aeg Kernus. Tunnistaja EM seletas, et 17 – 18.
5. 2006.a.oli Živilov Kernus, pidutseti, tarvitati alkoholi, grilliti kala.17.-18.07 Živilovi sõiduautot 342 MOC seisis Kernus parklas. Živilov´i auto eritunnuseks olid tuunitud aknad. Živilov lahkus Kernus 18.07.2006.a. õhtul. Tunnistaja KK seletas, et 18.07.2006.a. hommikul kella 9 – 10 ajal oli ta Tallinnas Paldiski mnt patrullis. Nimetatud tänavalõigul oli lubatud sõita 30 km/h. Nad märkasid autot, mis lähenes kiirusega 100 km/h. Peatumise märguandele auto ei reageerinud ning seetõttu asuti mittepeatunud autot jälitama. Mittepeatunud auto oli XXX XXX, autol olid natukene tumendatud klaasid Autos oli ainult üks isik, keda nägin läbi esiklaasi, tuvastasin ta visuaalselt ning vaatasin politsei andmebaasist, roolis olnud isikuks osutus Živilov. Tunnistaja SP seletas, et 18.07.2006.a. hommikul kella 8 – 9 ajal said KN´ga Nõmme keskuse juures teate, et läheneb džiibi tüüpi auto, milline ei peatunud politsei märguande peale. Silmside tekkis džiipiga Kadaka pst, kus nägin vilkuritega lähenevat politsei sõidukit, mille ees oli džiip. Džiibi peatamiseks keerasin oma auto risti tee peale ette. Saades aru, et džiip ei peatu, keerasin oma auto ruttu eest ära, et vältida kokkupõrget.. Džiip keeras ära kõrvaltänavale. Džiibi roolis oli meesterahvas ja kõrval istus naine. Tunnistaja väidab, et auto roolis oli kohtusaalis kaebuse esitaja Živilov. Ühtlasi kinnitab tunnistaja, et roolis oleva isiku tuvastas ta uurimistoimingu käigus. Tunnistaja KN seletas, et 18.07.2006.a. olles Nõmme keskuse juures patrullis , said teate, et läheneb auto, mis ei reageerinud politseipatrulli peatumismärguandele. Kohe nägidki autot, auto oli džiibi moodi. Andsid märguande peatumiseks ja blokeerisid ka sõidutee, kuid džiip möödus kõrvalt ja pööras kõrvaltänavale. Džiibis oli vähemalt 2 inimest . Tunnistaja SF seletas, et 18.07.2006.a. kella 16.00 paiku ilmus Živilov politseisse. Eelnevalt oli tunnistaja helistanud firmasse, kelle arvel oli sõiduk, milline sama päeva hommikul ületas kiirust, ei allunud politsei peatumise märguandele ning põhjustas avarii. Firmast sai tunnistaja teada, et nimetatud sõidukit kasutab Živilov. Ilmunud politseisse, teatas Živilov, et tema ei ole 18.07.2006.a. hommikul antud autoga sõitnud. Ühtlasi väitis, et tema autol on toonitud klaasid, 3 mistõttu väljastpoolt autosse sisse ei näe. Tunnistaja väitel sai ta Živilovi jutust niimoodi aru, et Živilov ikkagi oli sama päeva hommikul auto roolis ning Živiloviga oli kaasas ka üks naisterahvas. Kuna aga Živilov poleks seda nagu nii tunnistanud, seetõttu ta Živilovilt ka kirjalikku seletust ei võtnud. Kuna Živilovil olid lõhnad juures, siis tegi ta ka joobeekspertiisi ning kutsus Živilovi tagasi paari päeva pärast. Živilov ilmuski koos sõidukiga. Vaatamata sellele et see oli sarnane autoga millisega pandi toime rikkumised , kuid ei olnud sama värvi ega sama numbriga, tegi tunnistaja sellest autost pildid. Sellel autol ei olnud ka toonitud klaase. Tunnistaja oma väitel sai ka Živilovilt teada, et see on teine auto. Kaitsjale vastas tunnistaja, et ta sai teada, et Živilov esitas pildistamiseks teise auto, mitu kuud hiljem. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütlused ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele: kaebuse esitajale on koostatud väärteoprotokoll selles, et ta juhtis mootorsõidukit piirangu alal lubatust kiiremini 78 km/h ning eiras politseiametniku seaduslikku peatumismärguannet( protokoll koostatud 24.07.2006.a.) Kaebuse esitaja on nimetatud protokolliga 24.07.2006.a. tutvunud, omakäeliselt lisanud, et pole protokolliga nõus kuna ei juhtinud sõidukit. Nagu nähtub väärteoprotokollist, rikkumine pandi toime sõidukiga XXX XXX, mis kuulus AS SEB Ühisliisingule. Väärteoprotokollile on lisatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, politseiametnik Ain Soome ettekanne, kus märgitakse, et rikkumise toime pannud sõidukit juhtis tõenäoliselt Živilov, kes tuvastati KAIRI andmebaasi kaudu, politseiametnik Kaidur Kaarti ettekanne 24.07.2006.a. mille kohaselt ta tuvastas Rahumäe tee 6 politseiosakonnas , samal päeval, Aleksei Živilovis isiku, kes 18.07.2006.a. pani toime väärteod. Sama kinnitas ka politseiametnik K. Kaart 09.08.2006.a. tunnistajana ülekuulamisel. Politseiametnik Nõu on oma kirjalikus seletuses väitnud 18.07.2006.a., et ta tunneks roolis olnud meesterahva nähes teda, kohe ära ( väärteoasi 4-06-3826 lk 37). Kohtus seletusi andnud tunnistajad EM ja IK kinnitasid, et 18.07.2006.a. viibis Živilov Kernus koos tema kasutuses oleva sõiduautoga XXX XX ning ,et nimetatud autol on toonitud klaasid. Politseiametnikest tunnistajad Kaart, kes väitis, et vaatamata sellele, et auto sõitis 100 km/h ja klaasid olid tumendatud, tuvastas ta visuaalselt näo järgi Živilovi, tunnistaja P , kes samuti üritas autot peatada, tuvastas roolis oleva isiku visuaalselt ning kinnitas, et juhi kõrval istus ka veel naisterahvas. Tunnistaja Nõu seletas, et autos oli kaks isikut, meesterahvas oli roolis ja naisterahva moodi isik istus kõrval. Nagu nähtub eeltoodust on kogutud tõendid äärmiselt vastukäivad. Kaks tunnistajat, kes on hoiatatud valeütluste andmise eest , väitsid kohtus, et Aleksei Živilov viibis talle inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal Kernus. Samas politseiametnikud, kes ei suutnud 18.07.2006.a. sundida peatuma liikluseeskirju rikkunud sõidukit, on samuti hoiatatud valeütluste andmise eest, kinnitavad, et läbi auto aknaklaasi nad visuaalselt tuvastasid roolis olnud isikus Živilovi. Tunnistaja P väitis, et tunneb kohtusaalis olevas isikus, kelleks on Živilov, roolis olnud isiku. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas toimus Živilovi äratundmiseks esitamine politseiametnikele. Mõistmatu on, kuidas oli võimalik 18.07.2006.a. kell 09.10 esitada äratundmiseks kirjalikest materjalidest ei selgu, kellele ja kuidas toimus äratundmine( antud väärteoasja juurde võetud väärteoasi nr 4-06-3826 lk 50). Mõistmatuks jääb ka kohtule, miks politsei teostas sellise auto vaatlust, mis ei osalenud liikluseeskirjade rikkumises. Tunnistaja Foraki ütlustesse ei saa kohus suhtuda täie tõsidusega, kuna kohtule selgitas tunnistaja, et Živilov teavitas teda, et tema käsutuses olev auto asub Tapal. Samas Živilovi kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et avastas mitu kuud hiljem selle, et Živilov oli talle vaatluseks esitanud hoopis teise auto. Ei ole oluline, kas politseiametnikest tunnistajad nägid liikluseeskirju rikkunud autos ühte või kahte isikut, oluline on kuidas rikkuja isik tuvastati. Kuna rikkujat nähti möödasõidul ja kohtul pole kahtlust selles, et ka mööduvat isikut on võimalik ära tunda oleks tulnud oletatav rikkuja esitada seaduses ettenähtud viisil äratundmiseks kohe 18.07.2006.a pärastlõunal kui oletatav rikkuja ilmus politseisse. Seda aga ei tehtud. Samuti 4 oli ka võimalik koheselt sõita Kernu ja kontrollida kas ikka tõesti liikluseeskirju rikkunud sõiduk asub seal. Kuid kahjuks ei hakatud tõendeid koguma seaduses ettenähtud viisil. Seetõttu ei olnudki enam võimalik kohtus tõendites olevaid väga olulisi vastuolusid kõrvaldada. See tähendab, ei olnud enam võimalik teostada seaduses ettenähtult isiku äratundmist kuna seda oli juba teostatud mitteseaduse kohaselt või täpsemini täiesti arusaamatul viisil. Kuna vaadeldi ja pildistati hoopis teist autot, siis ei ole ka võimalik enam kohtus tuvastada ja kõrvaldada vastuolu, kas Živilovi kasutuses olnud sõiduki toonitud akendest oleks olnud võimalik läbi näha ja tuvastada roolis olnud isikut. Kohtul ei ole piisavalt tõendeid, mille alusel saaks väita, miks kohus usaldab või ei usalda kaebuse esitaja või kohtuvälise menetleja poolt esitatud tunnistajaid. Kohus ei saa rajada ühtki otsust vastuolulistele tõenditele, mida ei ole võimalik üheselt tõlgendada, mistõttu jäävad kahtlused. Kõik kahtlused tõlgendatakse aga alati oletatava teo toimepanija kasuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1 ; § 133 – 135; § 156, kohus otsustas:
6. Rahuldada Aleksei Živilovi kaebus.
7. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 14.09.2006.a. väärteoasjas nr 2314,06,003914 tehtud otsus ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades kassatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Helve Särgava Kohtunik