lg 1, § 418 lg 1, § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav Tarmo VAIKNURME, elukoht: XXX, Harjumaa, isikukood 36405220306, EV kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – eesti keel, töötab OÜ autojuhina, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Tarmo VAIKNURME : -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 4 aastat vangistust; -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust; -
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust;
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
– 26.05.2006.a. (kokku 21 päeva) karistusaja hulka, seega ärakandmata karistus – 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust.
Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse karistusaja alguseks lugeda 13.09. 2007.a. Võtta Tarmo Vaiknurme vahi alla kohtusaalis.
lg 1,3 alusel vangistuse ülejäänud osa – 2 aastat ja 6 kuud – tingimisi ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib talle katseajaks pandud
lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas aadressil: XXX, Harjumaa; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata Tarmo Vaiknurme katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 13.09.2007.a. Välja mõista Tarmo Vaiknurme´lt (ik 36405220306, elukoht XXX, Harjumaa) riigituludesse sundraha 5400,- krooni, ekspertiisitasud summas 21 075,- krooni ja kaitsjatasud summas 2784,80 krooni. Sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB EÜP, viitenumber XXX. Selgitusse märkida „Tarmo Vaiknurme, 1-07-3301, sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasud“. Ekspertiisitasud summas 7470,- krooni jätta riigi kanda. Asitõendid: CD plaat telefonikõnede salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. RK´i ja Tarmo Vaiknurme määrdunud riided, hülsid, tühi gaasiballooni kest, kumminuia rihm, mis asuvad politsei asitõendite hoiuruumis, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. teenistusrelv püstol PM nr XXX koos kuuliga jätta Politseiameti relvahoidlasse. mobiiltelefon XXX– mis asub asitõendite hoiuruumis, peale kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Tarmo Vaiknurme on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles raskes joobes ja juhtides 06.05.2006.a. kella 14.30 paiku Kaunissaare talu juures Jõgisoo külas Saue vallas Harjumaal väikebussi XXXreg.nr XXX, keeldus täitmast teda kinni pidanud Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna konstaabel RK´i korraldust istuda protokolli koostamiseks politseiautosse ning osutas RK´ile füüsilist vastupanu, mis väljendus selles, et ta lõi politseikonstaabel RK´i mitmel korral rusikaga pähe, peale mõlema maha kummumist jätkas konstaabel RK´i peksmist vastu pead ja keha, istudes ise selili lamava konstaabel RK´i peal. Tarmo Vaiknurme jätkas konstaabel RK´ile vastupanu osutamist ka siis, kui viimane talle pipragaasi näkku lasi, samuti peale ühte õhku tehtud hoiatuslasku politseiametniku teenistuspüstolist. Tarmo Vaiknurme käskis politseiniku teenistusrelva abikaasa KR´il konstaabel RK´i käest ära võtta, kui KR sai lõpuks Tarmo Vaiknurme poolt konstaabel RK´i käest ära väänatud püstoli enda kätte ning selle seejärel ca 5 – 6 m eemale viskas, tõusis Tarmo Vaiknurme püsti, jooksis püstoli juurde, tõstis selle maast üles ja tulistas kahel korral tema juurde sööstnud politseikonstaabel RK´i pihta, millest üks kuul haavas oma ametikohustusi täitnud politseikonstaabel RK´i, nimelt parema jala reide. Seega pani Tarmo Vaiknurme toime vägivalla võimuesindaja, nimelt oma ametikohustusi täitva Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna konstaabel RK´i suhtes, s.o.
Samuti tema isikuna, kes ei omanud politseiprefektuuri poolt relvavaldajale väljastatud relvaluba vastavalt RelvaS § 34 lg 2, samuti isikuna, kellel puudus vastavalt RelvaS 33 kohustuslikult politseiprefektuuris registreeritud relv, võttis 06.05.2006.a. umbes kella 14.30 paiku Kaunissaare talu juures Jõgisoo külas Saue vallas Harjumaal omavoliliselt Põhja Politseiprefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna konstaabel RK´i teenistusrelva, püstol Makarov nr XXX ja tegi sellest kaks lasku politseikonstaabel RK´i pihta. Seega pani Tarmo Vaiknurme võimuesindajalt omavoliliselt teenistuspüstolit ära võttes ning seejärel sellest kahel korral politseiametniku pihta tulistades toime teenistusrelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.
Samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 23.09.2005.a. karistatud
alusel rahalise karistusega 15 000,- krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest, taas 06.05.2006.a. kella 14.17 paiku, olles raskes joobes, juhtis Harjumaal Saue vallas Tallinna – Pärnu maantee ja Rahula tee ristmiku piirkonnas, suunaga Pärnu poole mootorsõidukit XXXreg.nr XXX. Seega pani Tarmo Vaiknurme toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles varem sellise teo eest karistatud, s.o
Tarmo Vaiknurme esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 17.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Tarmo Vaiknurme, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Tarmo Vaiknurme poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti
lg 1 ja
järgi.
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetlust T.Vaiknurme suhtes süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Tarmo Vaiknurme süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (köide I tl. 31, 38 – 39, 117 – 120, 144 - 147), kus ta seletas: 06.05.2006.a. peatati minu auto politseiniku poolt. Politseinik tuli minu juurde ja käskis välja tulla. Mina väljusin autost. Politseinik tahtis kohe minu käed raudu panna. Mina seda ei soovinud ning tekkis rüselus mille käigus ta lasi mulle gaasi silma. Pärast seda mina juba ei näinud hästi, mis toimub kuna silmas oli udu. Mingil momendil kuulsin lasku ja tundsin jalas valu. Hoidsin politseinikul kätest kinni, et ta mind rohkem lasta ei saaks. Siis toimus veel mitu lasku. Politseinik tahtlikult tulistas mind see ei toimunud juhuslikult. Mina ei teadnud, et politseinik sai ka haavata. Lõpuks õnnestus võtta mul tema käest püstol ning ära visata, et enam keegi haavata rohkem ei saaks. Rüseluse käigus väljus minu naine autost karjus, et me lõpetaksime ning kutsus välja politsei. Väga kahetsen, et niimoodi juhtus. Kõik toimus nii kiiresti, et asjad läksid kontrolli alt välja. Mina politseinikku ei tulistanud. Tema sai haavata, kuid püstol oli sel momendil tema käes. Samuti kinnitas Tarmo Vaiknurme kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult, oli nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, kuna tal pole midagi lisada eeluurimisel antud ütlustele. Vastates küsimustele kohtuistungil Tarmo Vaiknurme kinnitas, et peale rüselust ja haavata saamist, peale seda kui politseinik viskas relva eemale, tema abikaasa viskas veel kaugemale relva, siis ta jooksis relva juurde, võttis kannatanu relva enda kätte ja tulistas politseiniku pihta. Peale politseiniku pihta tulistamist viskas ta relva eemale umbes 10-15 m kaugusele, et keegi sellega midagi toimetada ei saaks. Kõik see aeg olid tal käerauad ühe käe küljes. Kõik käis väga kiiresti, üksikasju ta ei mäleta. Toimepandut kahetseb. Tema süü on samuti tõendatud ka: - teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta (köide I, tl. 1), millest nähtub: Lääne – Harju politseiosakonna konstaabli RK poolt 06.05.2006.a. umbes kell 14.13 Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Kaunissaare talu kõrval oli kinnipeetud sõiduauto XXXreg.nr XXX. Sõiduautos viibisid juht Tarmo Vaiknurme, kõrvalistuja KR- autos viibinud isikud olid joobes, autojuhile protokolli koostamisel Tarmo Vaiknurme ei allunud konstaabel RKi käskudele ja tungis talle kallale. Rüseluse käigus tehti RKi teenistusrelvast 5 lasku, laskudest said haavata konstaabel RK ja Tarmo Vaiknurm. Antud juhtumi kohta alustatud kriminaalmenetlus. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (köide I, tl. 3 – 17), vaadeldavaks kohaks on Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Kaunissaare talu, valget värvi sõiduk XXXreg.nr XXX. Rohu sees mobiiltelefon Siemens. Ligikaudu 1 meetri kaugusel kumminuia rihm, Coca – Cola pudel valget värvi vedelikuga, Makarovi püstoli padrunisalv koos padrunitega, samuti jalanõude jäljed. Ülevaatusel avastati hülsid. 2 meetri kaugusel maantee suunas olevate jalanõude jälgede põhjal on leitud gaasiballoon. Ligikaudu 2 meetri kaugusel gaasiballoonist ja 2 meetri kaugusel hülsist asub koht, kus eksperdi sõnul lebas politseinik. Sellest kohast 1 meetri kaugusel vedeles püstol PM NEC, mille padrunisalves oli 2 padrunit ja üks oli püssitorus. - kannatanu RK´i ütlustega nii eeluurimisel, mis olid avaldatud kohtuistungil (köide I, tl. 59 – 63, 64 – 67, 71 – 73), kus ta seletas, et 06.05.2006.a. kella 14.10 paiku olles graafikujärgselt tööl autopatrullis kutsungiga 3953, sain juhtimiskeskuselt väljakutse Kanama viadukti juurde, kus pidavat sõitma valget värvi kaubikuga joobes juht. Sõiduk oli suunaga Pärnu poole ja sõitis 1 rajal suunaga Pärnu poole. Lülitasin politseisõidukil sisse sinise ja punase vilkuri. Ees sõitev sõiduk ei reageerinud sellele ja siis lülistasin sisse helisignaali, kuna peatumismärguannetele ei reageeritud. Sõitsin sõiduki kõrvale ja andsin juhile täiendavalt käega märku peatamiseks. Sõiduk vähendas kiirust ja pöördus äkitselt paremale kõrvalise talu hoovi. Sõitsin talle järgi ja peatasin oma sõiduki tema sõidukist paremale. Taluhoov asus umbes 50 m kaugusele maanteest. Väljusin politseisõidukist ja nägin, et kaubikujuht oli ümber istunud paremale. Avasin kaubiku parempoolse esiukse ja ütlesin „Politsei“ ja tutvustasin ennast ning palusin juhil tulla politseiautosse. Kaubiku salong oli alkoholilõhna täis ja nägin kaubiku tagaistmel pikali kaubiku teist reisijat, kes oli naisterahvas. Juht väitis, et tema pole juhtinud ja tema pole milleski süüdi. Palusin juhil tulla politsei autosse, et välja selgitada kõik asjaolud. Pärast mõnda tungivat palvet istus juht politseiautosse. Seejärel palusin naisel, kes oli samuti väljund selleks ajaks kaubikust ja ennast tutvustanud juhi abikaasana, helistada ja kutsuda kohale kaine autojuht, kuna juht toimetatakse politseiosakonda menetlustoimingute teostamiseks. Naine ütles, et tal pole telefonil kõneaega ja palus mehe telefoni helistamiseks. Avasin ukse ja naine sai talt telefoni. See aeg, mil naine üritas helistada kainele juhile palusin ma meesterahvast istuda uuesti politseisõidukisse. Meesterahvas ei reageerinud sellele ja jätkas seismist avatud ukse juures. Üritasin teda õrnalt lükates sundida istuma politseiautosse, kuid meesterahvas jätkas vastupanu. Olles mitu korda palunud sõidukisse istuda, üritasin ta jõuga sisse lükata. Hakates teda jõuliselt autosse suruma pöördus mees üle vasaku õla ja lõi mind ootamatult rusikaga pea piirkonda. Sellepeale haarasin mehest ja üritasin ta pikali tõmmata ja käed seljataha väänata. Tõmbamise ajal tabas mind uuesti mitu lööki mehe poolt rusikaga peapiirkonda mahe mahasurumine ebaõnnestus. Hoides üksteisest kinni, kukkusime mõlemad autokõrvale maha põlvili. Juhi abikaasa karjus mehele, et mida sa teed, kas tahad vangi minna. Palusin naisel helistada politsei lühinumbril 110 ja kutsuda abi. Seejärel suutis mees oma käe vabaks tõmmata ja jätkas minu löömist, millele ma vastasin samaga ja haarasin vöölt gaasiballooni. Gaasi haarates mul haare nõrgenes ning mehel õnnestus mind pikali suruda. Hoides gaasiballooni käes suunasin gaasiga mehe näo poole ja tühjendasin ballooni. Gaas erilist efekti ei avaldanud ja mees jätkas minu kinnihoidmist ja löömist ning ma vastasin talle samuti löökidega pea piirkonda. Vahepeal käskisin ja palusin naisel helistada politseisse ja kutsuda abi. Ning samal ajal meesterahvas rääkis, et milleks mulle kõike seda jama vaja ja ma võiksin ta niisama ära lasta minna, millepeale vastasin, et see on võimatu ja antud teo ees läheb ta vangi. Meesterahvas ütles seepeale, et ükskõik mida, kuid vangi tema ei lähe ja hakkas mind kõvemini lööma pea ja kehapiirkonda. Eelneva maadluse käigus oli mul telefon rihmataskust välja kukkunud ja sattunud naise kätte ning ma käskisin tal helistada politseisse ja kutsuda abi. Meesterahvas seepeale käskis naisel lõpetada kõne ja öelda, et tegemist valeväljakutsega ja kõik on korras ning käskis telefoni anda tema kätte. Naisterahvas asetas telefoni meie kõrvale maha. Sain ühe käega haarata telefoni ja valisin 110 ning karjusin mitu korda, et politsei vajab abi ja üksus 3953 ning, et seda on kaardilt näha. Meesterahvas karjus seepeale, et teab, et mul on relv ja ta võtab selle mult ära ja tema ennast vangi ei anna ning jätkas minu löömisega. Pareerides tema lööke vasaku käega sain parema käega haaratud relva ning laadides relva vastu jalga lükates, tegin kaks hoiatuslasku õhku. Relv oli laetud täissalvega ning salves oli kaheksa padrunit, lisaks oli veel üks täislaetud salv salvekabuuris. Peale hoiatuslaske nägin, et nendest polnud kasu, suunasin relva üle tema ülakeha ning teostasin kaks - - lasku tema jalgade suunas üritades mitte teha lasku tema rindkeresse. Peale teist lasku tema pihta, tekkis relval tõrge. Siis ütles mees, et lask oli tabanud tema tagumikku ning nüüd võtab ta minu relva ja laseb mind. Suutsin käe välja sirutada ning nägin, et relv oli jätkuvalt laskekõlbmatu. Sellepeale käskis mees oma naisel minult relv ära võtta ning tema kätte anda. Nende kahe koostöö õnnestus neil relv minu käest ära rebida ning naine viskas relva meist umbes 5 – 6 meetri kaugusele. Käskisin naisel helistada jätkuvalt politseisse ja kutsuda veel kiirabi kohale. Meesterahvas rebis ennast minu haardest lahti ning jooksis relva suunas. Tõusin samuti püsti ning jooksin mehele järgi. Järgi joostes nägin, et mees haaras maast relva ning, et relv oli laskevalmis, s.t kelk oli oma normaalseisundis. Jõudes mehega kohakuti umbes 1 m kaugusele tegi mees relvast lasu minu suunas. Viskasin koheselt kõhuli ning nägin, et meesterahvas liikus relvaga oma auto suunas. Samal ajal tundsin, et parempoolses jalas reielihase juures midagi valutab. Liigutasin end ettevaatlikult küljele ning nägin välivormi pükstes kahte auku ning et püksid olid aukude juures tõmbunud tumedaks. Katsudes selgus, et need on verised kohad. Jäin edasi kõhuli lebama ja ei näinud kuhu meesterahvas läks, kuna osa vaatevälja kattis politseisõiduk. Jõudes lebada umbes 1 – 2 minutit võib-olla ka vähem, kuulsin kuidas sireenid lähenesid ja teeotsast tuli politseisõiduk. Hoiatasin neid, et ründaja on relvastatud minu relvaga ja on ohtlik, mille peale tõmbusid nad varjusse ning jäid ootama abijõudusid, kes saabusid hetke pärast. Minu ja meesterahva omavahelist rüselust nägi pealt ja antud talu elanik, kes laskmise ajaks oli varjunud kuhugi. ka kohtuistungil kinnitas kannatanu RS (K ) oma ütlusi ning lisas, et tunnistaja KR´i ütlused (köide I, tl. 79 – 83, 91 – 95), Politsei peatus bussi kõrval. Mina istusin taga istmel ja Tarmo ees juhi kõrvalistmel. Politseinik käskis autost välja tulla. Siis mindi Tarmoga koos politseiautosse. Mina läksin sinna talu peremehe juurde abi paluma, et kas ta saaks olla meile kaineks autojuhiks ja aidata auto koju viia ja vahepael mõtlesin, et kui ei saa kedagi, et saaks vähemalt rolleri sealt autost kätte, et oli mul millegiga muidu tööle minna. Kui ma tagasi olin, nägin kuidas Tarmol käeraudu külge pandi, Tarmo ei lasknud panna ja siis politseinik lasi gaasi. Nägu tilkus gaasist pipra lõhn oli üleval ja mina kartsin, et nüüd ta jääb pimedaks. Siis mehed hakkasid rabelema ja kukkusid maha. Rabelemise käigus kukkus politseiniku telefon maha ja ise ta karjus abi, abi, et helistage 110. Ma siis valisin selle numbri ta telefonilt, panin kutsuma ja edasi ta juba ise karjus, et tulge kohe appi jne. politseinik oli pikali maas ja püstol oli tema käes. Rabelemine käis edasi, vahapeal oli politseinik all, vahepeal Tarmo all. Kuidas toimus laskmine täpselt ei näinud, kuid enne laskmist nägin püstolit politseiniku käes. Edasi läks kõik nii kiirest, et ei oska täpselt kirjeldada toimunut. Kuulsin järjest 2 lasku ja pärast veel ühte. Proovisin Tarmo ja politseinikut korrale kutsuda. Kartsin, et saan ka pihta, kuna olin lähedal. Tarmo hoidis politseinikut kinni ja proovis maha suruda, et ta ei saaks rohkem tulistada. Siis Tarmo karjus mulle, et viska püstol eemale ning mina nägin, et püstol on meeste kõrval maas. Kartsin ja viskasingi meist eemale. Meeste rabelemine lõppes ning Tarmo kuidagi roomas sinna meie auto poole puude juurde ja politseinik ja põllu peale lamama. Edasi tulid teised politseid. tunnistaja Kalju Karu ütlused (köide I, tl. 47 – 55), 06.05.2006.a. peale lõunat ma istusin toolis oma maja juures. Siis ma kuulsin sireeni ja nägin XXXbussi. Kohe keeras politseiauto järgi. Ma panin riide selga ja läksin vaatama, mis juhtus. Politseinik kamandas neid bussist välja. Mees ja naine tulid ilusti autost välja. Mees istus alguses politseiautosse. Mees läks politseiautost välja ja keeldus tagasi minemast. Kuigi politseinik korduvalt käskis. Mina nägin, et mehel olid käed politseiauto katusel. Kui ma uuesti majast välja tulin oli aias naisterahvas, kes palus, et ma viiksin bussi - - Kiisale. Ma keeldusin, siis tahtis ta et ma mingi mootorratta bussist välja tõstaksin. Siis ma nägin, et bussi kõrval politseinik ja meesterahvas maadlesid. Kui ma läksin ligemale, hüüdis politseinik appi. Naisterahvas ütles mehele, et lase ta lahti muidu pannakse vangi. Meesterahvas ütles, et nagunii pannakse. Helistasin 110 ja ütlesin, et politseinik on hädas. Siis ma läksin Pärnu mnt äärde politseile vastu. Naisterahvas jäi sinna. Umbes 5 min pärast kuulsin 2 lasku ja ütlesin telefoni teel politseile seda. Umbes 10 minuti pärast tuli esimene politseiauto. tunnistaja AW´i ütlused (köide I, tl. 35 – 37), 06.05.2006.a. olin tööl koos M S ´ga. Teostasime liiklusjärelvalvet Tallinnas kesklinna piirkonnas. Kella 14.30 paiku sain C väljakutse aadressile Saue vald, Jõgisoo küla, Kaunissaare talu, kus Lääne – Harju PO konstaabel palus abi, kuna keegi tungis talle kallale ning võttis relva ära. Sõites väljakutsele kuulsin eetrist, et teised patrullid samuti saadetud sinna aitama. Kohale jõudsin kella 14.50 paiku. Selleks ajaks isik, kes tuli politseinikule kallale oli kinnipeetud, ta oli käerauas ning temaga tegeles kiirabi. Kohal olid teised patrullid ning 2 kiirabi autot. Sain teada, et kella 14.13 paiku Lääne – Harju PO konstaabli RKi poolt oli kinnipeetud juht Tarmo Vaiknurme, kes ei tahtnud politseiniku käskudele alluda ning tuli talle kallale. Nende kakluse käigus oli politseirelvast tehtud 5 lasku ning mõlemad said vigastada. Tarmo Vaiknurmega kaasas oli mingi naine, kes nutis politseiautos. Kella 15.15 paiku saabus kohale PM ja andis mulle ning minu paarilisele korralduse valvata Tarmo Vaiknurme. Kella 15.30 paiku kiirabi tahtis Tarmo Vaiknurme haiglasse viia, siis MS tuli nendega kaasa kiirabi autosse ning mina sõitsin politseiautoga neile järele. Kiirabi viis Tarmo Vaiknurme Põhja – Eesti Regionaalhaiglasse. Samuti viidi sinna RK. Tarmo Vaiknurme oli koguaeg käerauas ning temaga tegelesid arstid. Mina ja MS olime koguaeg seal samas, jälgimas Tarmo Vaiknurme. Kui arstid viisid Tarmo röntgeni, siis palusid käerauad tema käest ära võtta. Kuna ta rahunes selleks ajaks maha siis tegin ta käerauad lahti. Ma andsin Tarmole puhuda digitaalalkomeetrisse, millega ta ei tulnud toime ja arstid ütlesid, et pole mõtet edasi proovida puhuma panna, kuna nad on võtnud temalt vereproovi. Kella 17.00 paiku tuli vahetus, siis hakkasid teised Tarmot valvama. Kuid meie saime välijuhilt korralduse vormistada Tarmo Vaiknurmele väärteoprotokolli. Minu paariline tegeles sellega. Vereproovi analüüsi tulemus oli 3,17 promilli. MS tutvustas Tarmo Vaiknurmele tema õigusi ja kohustusi ning kuulas teda üle. Tarmo Vaiknurme ei tunnistanud oma süüd ega ei tahtnud rikkumisest aru saada. laboratoorne uuring alkoholidele nr 1661 (köide I, tl. 30), millest nähtub, et 06.05.2006.a. kella 15.50 ajal on Tarmo Vaiknurme´l tuvastatud alkoholijoove 3,17 promilli. vastus järelpärimisele relvaregistri andemete osas (köide II, tl. 6), nähtub, et Tarmo Vaiknurm ei ole kantud relvaomanikuna registrisse. Harju MK otsus (köide II, tl. 11), nähtub, et 23.09.2005.a. tunnistati Tarmo Vaiknurme
424 järgi süüdi ja karistati rahalise karistusega 15 000,- krooni ja
Hääleekspertiisiaktiga nr IF-0048-06/5551 (köide II, tl. 19 – 33). RK´i kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 213 (köide II, tl. 44 – 48), RKil tuvastati läbistav kuulilaskevigastus paremal reiel, pea põrutus, pealaenaha pindmine vigastus ja selja põrutus. Laskehaavad on tekitatud ühest lasust püstoliga parema reie piirkonda sisenemisavaga reie eespinnal keskmises kolmandikus ja väljumisavaga reie välispinnal keskmises kolmandikus, haavakanali suunaga eest vasakult taga paremale. Pea ja selja vigastused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu samalaadseid pindu. Tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal, ega sellele järgneval raviperioodil. - - - - Tarmo Vaiknurme kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 197 (köide II, tl. 51 – 57), Tarmo Vaiknurme´l tuvastati läbiv laskevigastus kuuli sisenemis- ja väljumishaavadega paremal tuharal ja vasema reie peetuslasu vigastus sisenemishaavaga reie keskosas tagumisel – keskpidisel küljel kuuli peetumisega vasema reieluu alumises otsas reieluupõntade vahelises regioonis. Kuul eemaldati kirurgiliselt reieluu keskpidise põnda avamisoperatsiooniga. Tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt. Lasujäägi ekspertiisiakt nr AE-581-06-2907 (köide II, tl. 62 – 64), ekspertiisiks esitatud sinise värvusega kampsuni varruka otstel ja dressipluusi vasaku varruka otsal leidub üksikuid mikroosakesi, mis keemiliselt koostiselt ja morfoloogiliselt ehituselt vastavad tulirelvast tulistamisel tekkivatele peamiselt padruni sütikust pärinevatele põlemisjääkidele. Tulirelvaekspertiisi akt TB-127-06/2945 (köide II, tl. 73 – 78), Tarmo Vaiknurme dressipluusi seljaosal ja dressipükste tagaosal on kuus pihtamislaenguga tekitatud lasuvigastused – kolm dressipluusil ja kolm dressipükstel. Tarmo Vaiknurme riietel olevad vigastused on tekitatud tulirelva ühe ja sama pihtamislaenguga, suunaga ülevalt alla lähemalt kui 10 cm. Vasakpoolse püksisääre keskosas oleva vigastuse lasukaugust ei olnud võimalik tuvastada. RKi püksisääre esiküljel on viis lasuvigastust, mis võivad olla tekitatud ühe pihtamislaenguga. Vigastused RKi pükstel on tekitatud kauglasuga või pükse on pärast vigastuste tekitamist pestud. Lasu suunda ja kaugust ei olnud võimalik vigastuste järgi kindlaks teha. Tulirelvaekspertiisi akt TB-126-06/2944 (köide II, tl. 81 – 84), ekspertiisiks esitatud 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstol PM nr XXXK ja 9 korda 18 mm püstolipadrunid PM on laskekõlblikud. Ekspertiisiks esitatud püstolist on tulistatud. Konkreetset tulistamise aega ei ole võimalik määrata. Ekspertiisiks esitatud 9 korda 18 mm püstolipadrunid PM kestad ja kuul on tulistatud uurimiseks suunatud 9,0 kal püstolist PM nr XXXK. Tarmo Vaiknurme on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Tarmo Vaiknurme süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, on kohtuniku arvates, kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest oli Tarmo Vaiknurme 23.09.2005.a. karistatud Harju Maakohtu poolt
alusel rahalise karistusega 15000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 06.05.2006.a. kella 14:13 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis Harjumaal Saue vallas mootorsõidukit XXXreg märgiga XXX. Kuigi Tarmo Vaiknurme 06.05.2006.a. eitas alkoholi tarvitamist, kuid samal päeval SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas läbiviidud uuringuga oli tuvastatud etüülalkoholi sisaldus Tarmo Vaiknurme veres 3,17%o, mis vastab raskele joobele. Ka kannatanu RK ja tunnistaja AW kinnitasid, et kinnipeetud Tarmo Vaiknurme oli alkoholijoobes 06.05.2006.a. Oma hilisemates ütlustes 15.12.2006.a. Tarmo Vaiknurme tunnistas
juhtis autot olles alkoholijoobes. Seega on Tarmo Vaiknurme poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud
järgi, kuna tema juhtis mootorsõidukit joobeseisundis 06.05.2006.a., omades kehtivat karistust mootorsõidukijuhtimise eest joobeseisundis. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kuigi
koosseisuliseks teoks on mootorsõiduki juhtimine, ei tähenda see, et kõik juhtimise ajal toimepandud liiklusrikkumised oleksid selle süüteokoosseisuga hõlmatud. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest (kd I, t.l. 26) oli Tarmo Vaiknurme karistatud väärteoasjas nr 2314,06,008841 25.05.2006.a. tehtud otsusega LS § 74-30 lg 1 alusel rahatrahviga 13800,-krooni, kuna ta 06.05.2006.a. kella 14:17 paiku tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Sama otsusega oli Tarmo Vaiknurme suhtes LS § 74-1 lg 1; § 74-19 lg 1; LiikluskindlustuseS § 661 lg 2 osas väärteomenetlus lõpetatud VtMS § 29 lg 1 p 4 alusel ning oli alustatud kriminaalmenetlust
Seega ei ole T.Vaiknurme poolt toimepandud rikkumised käsitatavad ühe süüteona, nende süütegude koosseisutunnused ei kattu olulisel määral, süüteod ei kulgenud aegruumilises mõttes üheaegselt, mootorsõiduki joobesjuhtimine algas hetkest, kui Tarmo Vaiknurme istus rooli joobeseisundis peatamismärguannet eiras ta aga ajaliselt hiljem, mitte hetkel, kui ta rooli istus. Samuti Tarmo Vaiknurme 06.05.2006.a. keeldus täitmast teda kinni pidanud Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel RKi seaduslikku korraldust istuda politseiautosse, st. et allunud võimuesindaja käskudele. Osutas füüsilist vastupanu, peksis kannatanut rusikatega nii keha kui ka pea piirkonda, jätkas oma aktiivset ja agressiivset tegevust ka peale RKi poolt pipragaasi kasutamist ja hoiatuslaskude tegemist. Seda kinnitasid nii kannatanu RK, kui ka tunnistaja Kalju Karu oma ütlustes, seda on kuulda ka telefonikõne salvestusest politsei üldnumbrile. Samuti Tarmo Vaiknurme abikaasa KRi ütlustest ja helisalvestusest selgub, et ka KR oli korduvalt palunud lõpetada vastupanu osutamist. Kannatanu RK kohtueelsel uurimisel on korduvalt seletanud, et rüseluse käigus, kui ta oli juba selili maas ja Tarmo Vaiknurme tal kaksiratsi peal, peale pipragaasi ja hoiatuslaskude tegemist, mis sugugi ei peatanud Tarmo Vaiknurmet, kes jätkas aktiivset vastupanu ning peksis teda, oli ta sunnitud enesekaitseks tegema üle Tarmo Vaiknurme selja tema jalgadesse kaks lasku , millest üks tabas Tarmo Vaiknurmet. Kuid ka peale haavata saamist ei lõpetanud Tarmo Vaiknurme vastupanu osutamist, vastupidi, ta algul püüdis relva enda kätte saada, väänates kannatanu käsi, kui see tal ei õnnestunud, käskis abikaasal relv enda kätte võtta ja temale anda, kui kannatanu viskas relva käest eemale, siis Tarmo Vaiknurme jooksis relva juurde, võttis selle kätte ja tulistas kaks lasku tema suunas jooksva politseiametniku RKi pihta, haavates teda parema jala reide. Need kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud tõenditega, nii telefonikõne salvestuselt on kuulda, kuidas Tarmo Vaiknurme käsutab oma naist, et viimane talle relva annaks, KRi röögatust „ära jookse“ , seejärel on kuulda kaks lasku ning siis Tarmo Vaiknurme häält „noh… kaputt“ (kd II, t.l. 30). Nagu nähtub RKi suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi aktist oli talle tekitatud 06.05.2006.a. järgmised tervisekahjustused: läbistav kuulilaskevigastus paremal reiel, pea põrutus, pealaenaha pindmine vigastus, selja põrutus. Laskehaavad on tekitatud ühest lasust püstoliga reie piirkonda, selja ja pea vigastused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu samalaadseid pindu. Kusjuures laskevigastust (arvestades haavakanali suunda) uuritaval polnud võimalusi pikali lamades ise endale tekitada (kd II, t.l. 47). Kohtueelsel uurimisel kogutud ning kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõenditega on täielikult tõendatud ka Tarmo Vaiknurme süü tulirelva (kannatanu RKi teenistusrelva – püstol PM nr XXX) ebaseaduslikus käitlemises . Tulirelva käitlemine seisneb selle valmistamises, müügis, soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, kandmises, edasitoimetamises, veos, sisseveos, väljaveos, transiidis, võõrandamises, pärimises, leidmises ja hävitamises ning relvade parandamises, ümbertegemises, laskekõlbmatuks muutmises, lammutamises ja laenutamises (RelvaS § 1 lg 3). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tarmo Vaiknurme omavoliliselt võttis kannatanu RKi teenistusrelva oma kätte ning tegi sellest kaks lasku kannatanu pihta, haavates teda. Kannatanu RK seletas kohtuistungil, et tema arvates oli relv T.Vaiknurme käes umbes 10 sekundit, kuid täpselt ta ei osanud öelda, kuna peale esimest lasku ta viskus pikali. Tulirelva käitlemise ebaseaduslikkus seisneb relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. 06.05.2006.a. seisuga Põhja Politseiprefektuuri relvaregistri andmetel Tarmo Vaiknurme (ik. 36405220306) ei olnud relvaomanikuna registrisse kantud (kd. II, t.l. 6). Antud kuriteo pani Tarmo Vaiknurme toime tahtlikult. Kusjuures kannatanu teenistusrelva äravõtmine ei toimunud mitte hädakaitse situatsioonis, nagu püüdis seda väita Tarmo Vaiknurme. Nagu seletasid kohtueelsel uurimisel kannatanu RK, tunnistajad Kalju Karu ja KR tekkis Tarmo Vaiknurme ja RKi vahel kähmlus, mille käigus mõlemad kukkusid. Lõpuks oli kannatanu selili maas ja Tarmo Vaiknurme istus tal peal, kannatanu, tajudes, et olukord on tõsine ja agressiivne T.Vaiknurme ei allu tema käskudele, oli sunnitud kasutama pipragaasi ja tegema hoiatuslasud õhku. Sel momendil polnud mingit ohtu ei T.Vaiknurmele ega ka tema abikaasale (nagu püüdis seletada ning sellega end õigustada Tarmo Vaiknurme). Ka peale haavata saamist ei lõpetanud Tarmo Vaiknurme vastupanu osutamist ja vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, vastupidi – ta püüdis kannatanu käest relva välja väänata, et saada see oma valdusse. Käskis abikaasal relv kannatanult ära võtta ja temale üle anda. Peale seda, kui selili maas lebav läbi pekstud kannatanu viskas relva võimalikult eemale, et see ei sattuks T.Vaiknurme kätte, jooksis Tarmo Vaiknurme relva juurde ning haarates seda enda kätte tulistas sellest kannatanu suunas kaks lasku, haavates kannatanut. Antud juhul ei saa kuidagi rääkida hädakaitse situatsioonist. Eeltoodu alusel leiab kohtunik, et selles osas on Tarmo Vaiknurme käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Tarmo Vaiknurme isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Tarmo Vaiknurme on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendav asjaolu, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, materiaalne kahju puudub. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Tarmo Vaiknurme´le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tarmo Vaiknurme on abielus, tema ülalpidamisel on kaks last, tal on alaline elukoht olemas, ta töötab JjaK Cargo OÜ, kust teda iseloomustatakse positiivselt, eelvangistuses ta on viibinud 21 päeva, kohtunik leiab, et tema suhtes võib piirduda nn. „šokivangistusega“, määrates, et koheselt peab ta ära kandma 39 päeva vangistust, ülejäänud osas mitte pöörata esialgu karistust täitmisele ning anda Tarmo Vaiknurme katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendid : CD – jätta kriminaalasja materjalide juurde, mobiiltelefon XXXpeale kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule, T.Vaiknurme ja R.K riided - hävitada. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.