4-07-2826\4

Ärakiri 4-07-2826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-2826 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. august 2007.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Priit Odamus kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsusele väärteoasjas nr 2570,07,001720, mille kohaselt karistati Priit Odamus’t Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 3 000 krooni s.o 50 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Priit Odamus, isikukood 37605070239, elukoht *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
4. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,001720 osaliselt määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
5. Karistada Priit Odamus’t Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 500 (üks tuhat viissada) krooni s.o 25 trahviühikut / tasuda Lääne Politseiprefektuuri arvele 10220075045828 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 10220075045828/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub trahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri P. Odamus’ele ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord 1 Ärakiri 4-07-2826 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,001720 karistati P. Odamus’t Liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumise eest – 19.05.2007.a kell 15.50 Kiltsi teel Paralepa alevikus Ridala vallas Lääne maakonnas, liikudes Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 +/- 3 km/h. P. Odamus pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on P. Odamus’ele karistuseks määratud rahatrahv 3 000 krooni s.o 50 trahviühikut. KAEBAJA TAOTLUS
7. juunil 2007.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Priit Odamus’e kaebus väärteootsusele nr 2570,07,
8. Avaldaja vaidlustab väärteootsusega määratud rahatrahvi suuruse, kuna leiab, et see on liiga suur. Avaldaja ei vaidlusta sõidukiiruse ületamist, kuid möönab, et kontrollimise momendil oli teel liiklejaid vähe ja teeolud head ning ta ei ohustanud kaasliiklejaid. Avaldaja ületas kiirust tahtmatult, sest ei saanud kiiruse näidikut armatuurlaual jälgida ereda päikese tõttu, mis paistis talle otse näkku. Avaldaja kahetseb tehtut ja on avaldanud kahetsust ka kohapeal. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega on seadusandja poolt antud alternatiivid, millega väärteo menetleja ei ole arvestanud ja samuti ei ole menetleja arvesse võtnud avaldaja põhjendusi ja kahetsust. Määratud rahatrahvi nõutud suuruses tasumise korral jääb avaldaja sisuliselt maksejõuetuks, kuna palga suurus töökohas ei võimalda normaalset äraelamist. Avaldaja palub kohtul kohaldada rahatrahvi Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut s.o 600 krooni. Avaldaja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis
9. juunil 2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 26.juunil 2007.a koostatud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku P. Odamus poolt 19.05.2007.a antud ütlusi. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et P. Odamus ei oma küll kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, kuid samas on teda korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb jätkuvalt toime väärtegusid, sättides ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad. Samas on mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kohtuväline menetleja märgib, et kiirust ületanud juhtide süül toimub liiklusõnnetusi, milles on nii hukkunuid kui ka vigastatuid. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman oma 13.06.2007.a väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks P. Odamus’ele määratud rahalist karistust, mis on 3 000 krooni, jättes ära lisakaristuse mõistmise juhtimisõiguse peatamise näol. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,001720 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning otsuse tühistamiseks ja trahvi vähendamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi. 2 Ärakiri 4-07-2826 KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,001720 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VTT tl 3) on tõendamist leidnud, et P. Odamus
10. mail 2007.a kell 15.50 Kiltsi teel Paralepa alevikus Ridala vallas Lääne maakonnas, liikudes Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 +/- 3 km/h. Seega rikkus P. Odamus Liikluseeskirja § 124 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Eelkirjeldatud rikkumine on väärteona kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74 lg 2, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 näeb väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummääraks 3 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P. Odamus’e puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, nagu juba väärteootsuses on kirjas, on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on P. Odamus tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel. Vastavalt karistusregistri õiendile VTT tl 5-8 ei ole P. Odamus’el kehtivaid kriminaalkaristusi. Väärtegude toimepanemise eest on P.Odamusel on üks kehtiv karistus – 06.10.2006.a Julgestuspolitsei poolt Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 15.11.2006.a. Seega ei ole väärteo eest kehtiv karistus samaliigilise teo eest. Kohtuväline menetleja on oma vastuses välja toonud, et otsuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et P. Odamus ei oma küll kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, kuid samas on teda korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mis näitab, et isik ei ole oma teost aru saanud ja paneb jätkuvalt toime väärtegusid. Kohus leiab, et kuna kohtuvälise menetleja poolt mainitud liiklusalaste väärtegude puhul on tegemist Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 alusel kustunud karistusandmetega, siis ei ole mingit seaduslikku alust väita, et isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Nagu kohus eelpool välja tõi, on P.Odamusel üks kehtiv liiklusalane rikkumine Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas LS § 7422 lg 2 sätestatud maksimummääras karistuse mõistmine ei ole kooskõlas seaduses sätestatud karistuse mõistmise alustega. Väärteootsuses on nii range karistamise mõistmist põhjendatud vaid KarS § 56 lg 1 sätestatud ühe karistuse mõistmise alusega – õiguskorra kaitsmise huviga. Kohus nõustub, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. P. Odamus palub kohtul kohaldada rahatrahvi LS § 7422 lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut s.o 600 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna on tõendamist leidnud lubatud 3 Ärakiri 4-07-2826 sõidukiiruse ületamine 28 km/h, siis ei ole võimalik muuta väärteo kvalifikatsiooni ja isikut tuleb karistada nii nagu ohtuvälise menetleja otsuses kirjas on - Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku ületunnistust ja kahetsust, samuti arvestab kohus, et isikul on kehtiv karistus liiklusnõuete (mitte kiiruse ületamise) rikkumise eest ning lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest isikut mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. P.Odamuse poolt kiiruse ületamine jääb LS § 74 lg 2 ettenähtud keskmisesse määra. Kohus leiab, et arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid on Priit Odamus poolt toime pandus väärteo puhul põhjendatud karistuse – rahatrahvi vähendamine sanktsioonis ette nähtud keskmisele määrale s.o 25 trahviühikut, summas 1 500 krooni. P.Odamus on oma kaebuses välja toonud, et rahatrahvi nõutud suuruses tasumise korral jääb ta maksjõuetuks, kuna palga suurus töökohas ei võimalda normaalset äraelamist. Samas ei ole P.Odamus kaebuses ei kirjutanud ega esitanud tõendeid oma töökoha ja sissetulekute kohta. Vastavalt väärteoprotokollile ja väärtootsusele töötab P.Odamus *. Isiku sissetulekud ei ole karistuse mõistmise lauseks. Küll sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selliste mõjuvate põhjuste kohta, miks annaks kohtule alust kohaldada KarS § 66 lg 2 ja määrata rahatrahvi tasumise ositi. Lähtudes eeltoodust tuleb Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna 13.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,001720 tühistada osaliselt määratud karistuse osas ja teha uus otsus, mis ei raskenda P. Odamus’e olukorda vastavalt VMS § 132 punktile
11. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ja Liiklusseaduse § 7422 lg
12. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4