10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
) § 70 p 1; § 133 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg ; § 7417 lg 1 järgi. 19.03.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,06,01824 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M. Müürsoo`
eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, so 4260 krooni. Kaebuse sisu 03.04.2007.a esitas M. Müürsoo Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks ning tema suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja ees sõitev auto aeglustas oma sõidukiirust ja hoidis seejärel paremale teeserva, jättes oma manöövriga mulje, et tahab keerata paremale, so Kilksamaa teele. Suunatuld ta ei näidanud. Seejärel andis M. Müürsoo vasaku suunatulega märku möödasõidust ja sõitis vastassuuna vööndisse. Kaebaja
iab, et tema jaoks oli möödasõit ohutu, kuna vastu ei tulnud ühtegi autot ja ees sõitev auto hoidis paremale. Kui kaebaja oli eessõitvast autost paarikümne meetri kaugusel, tegi autojuht ootamatu manöövri ja keeras kaebaja juhitud autole ette. M. Müürsoo pidurdas, kuid kokkupõrge oli vältimatu, kaebaja põrkas oma autoga vastu teise auto juhipoolset ust. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd ta oli 7ndat kuud rase, siis juhtis ta ka autod suurendatud tähelepanu ja hoolikusega ning tema ees sõitnud autojuhi märguanded ei oleks jäänud tähelepanuta. Samuti
iab kaebaja, et liiklusõnnetuse põhjuseks ei saanud olla juhtimisõiguse puudumine. M. Müürsoo on omandanud B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse. Kaebaja möönab, et õnnetuse hetkel oli temale väljastatud esmane juhiluba vahetamata alalise vastu. Arvestades eeltoodut
iab kaebaja, et ei ole toime pannud LS §-de 7417 ega 741 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mistõttu taotleb tema väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja alustatud väärteomenetluse lõpetamist, olenemata hinnangust sellele, kas kaebaja on või ei ole osaliseltki süüdi kõnesolevas liiklusõnnetuses, ei ole temale määratud karistus kooskõlas tema poolt väidetavalt toime pandud väärteo raskusega. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 10.04.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et kohtuväline menetleja soovib omapoolsed seisukohad öelda kohtuistungil. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid M. Müürsoo` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja
idis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud ning väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tagumine sõiduk, nähes eessõitva auto poolt teostatavat manöövrit, oleks saanud teha kõik enda poolt, et antud liiklusõnnetust ei juhtuks. M. Müürsoo oleks võinud vähendada kiirust ning hoogu maha võtta. Menetleja
iab, et kaebaja ei suutnud hinnata kaugust, kuna tal jääb sõidukogemusest puudu. Samuti ei olnud M. Müürsoo`l menetleja andmetel liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigust. Tulenevalt eelnevast
iab kohtuväline menetleja, et asja materjalidega on
idnud tõendamist kaebuse esitaja süü kõnealuses väärteoasjas, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta M. Müürsoo` kaebus rahuldamata ning väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata 2
idis, et M. Müürsoo` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas kaebaja, et sõitis sõiduautoga mööda Pärnu – Tallinna maanteed suunaga Tallinna poole. Kaebaja ees liikus sõiduauto, milline aeglustas sõidukiirust ning hoidus suunatuld näitamata enne ristmikku paremale. Kuivõrd eessõitva sõiduki käitumine viitas soovile pöörata paremale, lülitas kaebaja enda sõidukil sisse vasaku suunatule, suundus vasakpoolsesse sõiduritta ning asus sooritama möödasõitu. Jõudnud eessõitjale järgi, tegi eessõitja ootamatult manöövri vasakule. Kuna manööver oli ootamatu ja vahemaa eessõitjaga väike, ei jõudnud kaebaja enam reageerida ning toimuski kokkupõrge. Juhtimisõiguse osas seletas kaebaja, et tal oli olemas mootorsõiduki juhtimise õigus ning kaasas ajutine juhiluba, kuid selle kehtivusaeg oli lõppenud, sest juhiluba oli vahetamata alalise juhiloa vastu. Vahetamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei olnud ära teinud nn. „libeda raja sõitu“. Praeguseks on kaebajale väljastatud uus ajutine juhiluba. Tunnistaja Aimar Evert, kes juhtis eessõitnud sõidukit, kinnitas kohtus, et võttis enne ristmikku kiiruse maha sooviga teha vasakpööret. Kuna ta ei näinud, et keegi oleks manöövrit takistanud, asus ta vasakpööret sooritama, kuid järgmisel hetkel toimus kokkupõrge kaebaja juhitud sõidukiga. Hindamaks käesolevas asjas kaebaja süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, tuleb hinnata kas kaebaja möödasõitu sooritades veendus selle ohutuses ja kas tal oli võimalik ära hoida kokkupõrget eessõitnud sõidukiga. Samas tuleb liiklemise õiguspärasust hinnata ka eessõitnud sõidukit juhtinud A. Evert`i puhul. Kaebaja ning tunnistaja A. Evert`i ütlused on vastuolulised selles, kas eessõitnu andis suunatulega märku vasakpöörde kavatsusest ning kas ta hoidus enne ristmikku paremale. Kaebaja sõidukis kaassõitjana viibinud tunnistaja Jaan Veverson kinnitas kohtus kaebaja ütlusi seletades, et eesliikunud tumesinist värvi sõiduk võttis suuna paremale tee äärele, seejärel pööras äkki, suunda näitamata vasakule ning toimus kokkupõrge.
kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.
kohaselt peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja hinnanud liiklusolukorda selliselt, et kaebaja, asudes eessõitjast mööduma, ei veendunud selle ohutuses. Samas ei ole antud hinnangut selle kohta kas eessõitja A. Evert, asudes sooritama vasakpööret, veendus enda manöövri ohutuses. Asja kohtulikul uurimisel väitis A. Evert, et ta nägi küll enne ristmikku tagant lähenevat sõidukit, kuid seda umbes 100 meetrit enne ristmikku. Umbes 5 sekundi pärast lülitas ta sisse suunatule ja asus pöörama vasakule misjärel toimuski kokkupõrge. Samuti kinnitas A. Evert, et vahetult enne vasakpöörde sooritamist ta taha ega kõrvale ei vaadanud. Kohtu hinnangul viitavad tunnistaja eeltoodud ütlused sellele, et ta ei veendunud vasakpöörde, so manöövri ohutuses. Arvestades seda, et eesliikunud sõiduki juht nägi tagant tulevat kaebaja juhitud sõidukit umbes 5 sekundit enne manöövri sooritamist, oleks ta pidanud ning olnud kohustatud, 5 sekundi pärast, vahetult enne vasakule pööramist, veenduma kus taganttulev sõiduk asub ning kas vasakpööre on ohutu.
kohaselt tuleb liiklejal anda suunamärguanne õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist. Kaebaja ning tunnistaja J. Veverson`i ütluste kohaselt ees liikunud sõiduk vasakpöörde märguannet ei andnud. A. Evert aga kinnitas, et lülitas enne vasakule pööramist sisse vasaku suunatule. Oma väidete kinnituseks esitas tunnistaja kohtule avariijärgse foto, milles on näha, et ka pärast kokkupõrke toimumist sõiduki vasak suunatuli töötas. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud asjaolud A. Evert`i poolset
Tunnistaja ütlustel vaatas ta tahavaatepeeglisse umbes 5 sekundit enne pööret tegema asumist ning lülitas suunatule sisse hiljem. Sellest lähtudes pidi suunatule sisselülitamine toimuma vahetult, üksnes mõni sekund enne vasakpöörde alustamist, mis aga ei ole ilmselgelt piisav andmaks õigeaegselt kavatsetavast manöövrist märku teistele liiklejatele. Tallinn- Pärnu maanteel lubatud sõidukiirusega 90 km tunnis liigeldes läbib sõiduk 100 meetrise vahemaa 4 sekundiga. Seega oleks pidanud tagant läheneva, otsesuunas liikuva kaebaja juhitud sõiduki eesliikunud sõiduki juht ohutuks vasakpöörde manöövri sooritamiseks lülitama suunatule sisse võimalikult varakult kuivõrd vahetult enne 3
on lisaks liiklusõnnetuse tekitamisele veel süüks pandud mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimise õiguseta LS § 741 lg 1 kohaselt, kuivõrd liiklusõnnetuse toimumisel esitas ta politseitöötajatele kehtivuse tähtaja ületanud ajutise juhiloa. Nähtuvalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu büroo poolt 07.05.2007.a tõendist omas M. Müürsoo liiklusregistri andmetel 20.02.2007.a mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid ta ei omanud kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Kohtu hinnangul ei olnud tema puhul tegemist mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuga LS § 741 lg 1 mõttes, küll aga ei olnud tal kaasas ja esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, millega rikkus
Nimetatud tegevus on käsitletav liikluseeskirjade rikkumisena LS § 7435 lg 1 tunnustel mootorsõiduki juhi poolt muu liiklusnõuete rikkumisena. Lähtudes eeltoodust
idis kohus, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus LS § 741 lg 1 järgi kuulub tühistamisele, kuid tuleb teha uus otsus, millega tunnistada M. Müürsoo süüdi LS § 7435 lg 1 järgi. Kuivõrd M. Müürsoo`d on ka varem ühel korral karistatud väärteokorras LS § 7422 lg 2 ettenähtud rikkumise, so kiiruse ületamise eest, siis tuleb teda karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Teet Olvik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.