KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.september 2007.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Asja number 1 – 07 – 10684 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Lauri Laanjõe Ennetähtaegse vabastamise Menetlusmaterjalid esitas XXX Vangla Priit Paalbergi kohta. menetlus Süüdimõistetu Priit Paalberg, ik 37607030265. Karistuse kandmise aja algus: 30.04.2001.a. Karistuse kandmise aja lõpp: 30.04.2012.a. Prokurör Alar Lehesmets Kaitsja Rein Laid RESOLUTSIOON KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel mitte vabastada vangistusest ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega Priit Paalbergi. Määrus väljastada Priit Paalbergile , XXX Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud XXX Vangla ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamusega, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja seisukoha, leiab, et Priit Paalbergi vabastamine enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal võimalik. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mis võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Formaalsed eeldused P.Paalbergi ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas . Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane ei vasta KarS § 76 lg 3 toodud nõuetele. Kohus leiab, et süüdlase käitumine vangistuses olles on olnud hea. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. P.Paalberg on pidevalt olnud hõivatud kasuliku tegevusega. P.Paalbergil on vabanedes olemas elukoht ja sisuliselt vastab ta käitumiskontrolli tingimustele. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsustus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega , hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Priit Paalberg on süüdi mõistetud selles , et tema koos oma vennaga võttis ebaseaduslikult vabaduse kahelt alaealiselt tütarlapselt. Vabaduse võtmisel kasutati gaasipüstolit, üks neidudest paigutati pagasiruumi ja tema käed seoti kinni teibiga. Kannatanud toimetati XXX talusse. Järgmisel päev seoti tütarlapsed kinni lapsevoodi võre külge ja ühendati kannatanute käed ja kaelad. Sellega tekitati kannatanutele kergeid kehavigastusi. Tütarlapsi hoiti talus kinni mitu päeva . Priit Paalberg vägistas ühte kannatanutest selle aja kestel viiel korral. Asja materjalidest nähtuvalt olid tütarlapsed surmahirmul ning neil õnnestus lõpuks põgeneda. Eeltoodust nähtuvalt olid Priit Paalbergi poolt toimepandud kuriteod oma tehioludelt eriti rasked ja jõhkrad, mille tagajärjel tekitas P.Paalberg kannatanule korvamatu moraalse kahju. Kuriteod olid toime pandud alaealise isiku vastu. Lisaks sellele mõisteti P.Paalberg süüdi ka röövimises. P.Paalbergi varasemat elukäiku iseloomustavad tema poolt korduvalt toimepandud hulgalised kuriteod, sealhulgas alaealise vägistamine ja kuriteost mitteteatamine(viimane toime pandud vangistuses olles). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama sellega, et on võimaik, et ära tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus. P.Paalberg ei viibi vangistuses esimest korda, ta on korduvalt pannud toime raskeid kuritegusid (sealhulgas korduvalt alaealise suhtes) ja elektroonilise valve kohaldamine, mis on kohtu arvates siiski erandlik vabastamine poole karistusaja möödudes, taolise isiku puhul ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Priit Paalbergi vabastamisega üle nelja aasta enne karistusaja lõppu saaks oluliselt riivatud ühiskonna üldine õiglustunne ja kahjustatud kannatanu õiguspärane ootus, et tema suhtes kuriteo toime pannud isik kannab selle eest õiglase karistuse. Et karistus, millise süüdimõistetu ära kannab, on vastavuses isiku süü suuruse ja kuriteo raskusega. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.