1-07-10683\2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.september 2007.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Asja number 1 – 07 – 10683 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Lauri Laanjõe Ennetähtaegse vabastamise Menetlusmaterjalid esitas XXX Vangla Peeter Paalbergi kohta. menetlus Süüdimõistetu Peeter Paalberg, ik 36911010322. Karistuse kandmise aja algus: 30.04.2001.a. Karistuse kandmise aja lõpp: 30.04.2012.a. Prokurör Alar Lehesmets Kaitsja Rein Laid RESOLUTSIOON KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel mitte vabastada vangistusest ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega Peeter Paalbergi. Määrus väljastada Peeter Paalbergile , XXX Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud XXX Vangla ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamusega, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja seisukoha, leiab, et Peeter Paalbergi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mis võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Formaalsed eeldused P.Paalbergi ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas . Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane ei vasta KarS § 76 lg 3 toodud nõuetele. Kohus leiab, et süüdlase käitumine vangistuses olles on olnud laitmatu. P.Paalberg on pidevalt olnud hõivatud kasuliku tegevusega. P.Paalbergil on vabanedes olemas elukoht ja sisuliselt vastab ta käitumiskontrolli tingimustele. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsustus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega , hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Peeter Paalber on süüdi mõistetud selles , et tema koos oma vennaga võttis ebaseaduslikult vabaduse kahelt alaealiselt tütarlapselt. Vabaduse võtmisel kasutati gaasipüstolit, üks neidudest paigutati pagasiruumi ja tema käed soti kinni teibiga. Kannatanud toimetati XXX talusse, kus P.Paalberg vägistas korduvalt ühte alaealist kannatanut. Järgmisel päev seoti tütarlapsed kinni lapsevoodi võre külge ja ühendati kannatanute käed ja kaelad. Sellega tekitati kannatanutele kergeid kehavigastusi. Tütarlapsi hoiti talus kinni mitu päeva . Peeter Paalberg vägistas ühte kannatanutest selle aja kestel viiel korral ja tekitas kannatule füüsilist valu ja neitsirikke. Asja materjalidest nähtuvalt olid tütarlapsed surmahirmul ning neil õnnestus lõpuks põgeneda. Eeltoodust nähtuvalt olid Peeter Paalbergi poolt toimepandud kuriteod oma tehioludelt eriti rasked ja jõhkrad, mille tagajärjel tekitas P.Paalberg kannatanule korvamatu moraalse kahju. Kuriteod olid toime pandud alaealise isiku vastu. Lisaks sellele mõisteti P.Paalberg süüdi ka röövimises. P.Paalbergi varasemat elukäiku iseloomustavad tema poolt toimepandud hulgalised kuriteod, sealhulgas tapmine. Uue kuriteo pani P.Paalberg paari aasta möödudes peale vangistust vabanemist. Ka toona vabastati P.Paalberg vangistusest enne tähtaega ja seda vaatamata sellele, et P.Paalberg pani toime vangistusest põgenemise. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama sellega, et on võimaik, et ära tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus. P.Paalberg ei viibi vangistuses esimest korda, ta on korduvalt pannud toime raskeid kuritegusid ja elektroonilise valve kohaldamine, mis on kohtu arvates siiski erandlik vabastamine poole karistusaja möödudes, taolise isiku puhul ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Peeter Paalbergi vabastamisega üle nelja aasta ennekaristusaja lõppu saaks oluliselt riivatud ühiskonna üldine õiglustunne ja kahjustatud kannatanu õiguspärane ootus, et tema suhtes kuriteo toime pannud isik kannab selle eest õiglase karistuse. Anne Ennok täitmiskohtunik