4-07-3351\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2007.a Paides Väärteoasja number 4-07-3351 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Joel Lihtsa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.06.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510.07.002290 Menetlusalune isik (kaebaja) Joel Lihtsa, isikukood 38801282730, elukohtxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Esindaja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Ülle Koha Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.06.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510.07.00229, millega karistati Joel Lihtsa’t liiklusseaduse § 74’22 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 6000.00 (kuus tuhat) krooni.
2. Joel Lihtsa kaebus jätta rahuldamata.
3. Välja mõista Joel Lihtsa’lt 29.00 (kakskümmend üheksa) krooni postikulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049696). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kättetoimetatud. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 15.06.2007.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.07.002290, millega karistas Joel Lihtsa’t rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni selle eest, et viimane 24.05.2007.a kell 21.13 Järvamaal Paide vallas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 48 km/h võrra, sõites kiirusega 81 +/- 3 km/h. Sellega rikkus Joel Lihtsa liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 74’22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Joel Lihtsa vaidlustas eelmärgitud otsuse karistuse osas. Kaebuse motiivide kohaselt on vaidlustatud otsusega määratud karistus liiga raske. Kuigi otsuses on märgitud, nagu oleks karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsusega, seda tegelikult tehtud ei ole. Kaebaja arvates annab sellest tunnistust asjaolu, et karistus on talle mõistetud seaduses ettenähtud keskmises määras. Lisaks on jäetud tähelepanuta, et teda pole varem väärteokorras karistatud. Asja lahendamist kohtuistungil kaebaja ei soovinud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Karistuse määramisel on arvestatud, et puudusid karistust raskendavad asjaolud. Kaebaja avaldatud kahetsust on arvestatud osaliselt, kuna kaebaja näol on tegemist algaja juhiga, kes peaks liikluses eriti tähelepanelik olema. Lisakaristuse, st juhtimisõiguse äravõtmise, on kohtuväline menetleja jätnud kohaldamata. Ka kohtuväline menetleja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Väärteoasi nr 4-07-3351 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Kaebaja kinnitas kaebuses, et pani toime vaidlustatud otsuses talle süüks pandud teo. Teo toimepanemine on tõendatud ka väärteoasjas kogutud tõenditega (menetlusaluse isiku kirjalikud ütlused väärteoprotokollis, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll). Joel Lihtsa tegevus on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) § 74’22 lg 3 järgi.
5. Vaidlust ei ole selles, et toimepandud õiguserikkumise eest peab J.Lihtsa kandma vastutust. Menetlusalune isik leidis, et talle määratud karistus on liiga raske. Asjas esitatud ja uuritud tõendid kaebaja sellist seisukohta ei toeta. Seadusandja on LS § 74’22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kas rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. LS § 74’22 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74’22 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on J.Lihtsa’le määranud toimepandud õiguserikkumise eest karistuseks vaid põhikaristuse, jättes lisakaristuse kohaldamata. Veelgi enam – kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada J.Lihtsa suhtes kergemaliigilist põhikaristust, st rahatrahvi. Need asjaolud annavad ilmselgelt tunnistust sellest, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud nii J.Lihtsa tegevuses raskendavate asjaolude puudumise ja kergendavate asjaolude (puhtsüdamlik kahetsus) esinemisega, kui ka asjaoluga, et menetlusalune isik on varem karistamata. Asjaolu, et menetlusaluse isiku enda arvates on rahatrahvi määramine pooles sanktsioonimääras liiga raske, on tema seisukoht, mis iseenesest ei tähenda, et kohtuvälise menetleja määratud karistus oleks ebaõige. Seadusandja on karistuse määrajale jätnud teatud otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Kohtuväline menetleja on seda otsustamisvabadust karistuse määramisel kasutanud, rikkumata seejuures seaduses sätestatud karistuse kohaldamise aluseid. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et puuduvad õiguslikud alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, peab J.Lihtsa väärteomenetluse seadustiku § 38 ja kriminaalmenetlusseadustiku § 180 kohaselt hüvitama kaebuse menetlemisega seotud kulud (postikulud). Sirje Lahesoo Kohtunik 2