4-07-3733\1

4-07-3733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3733 (2373,07,003883) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli AR 16.07.2007 koostatud otsus nr 2373,07,003883 Aleksandr Butšinski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Liiklusjärelevalve osakond Põhja Politseiprefektuuri Menetlusalune isik: Aleksandr Butšinski, IK: 38312230260, elukoht: XXX Tallinnas RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksandr Butšinski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli AR 16.07.2007 koostatud otsusele nr 2373,07,003883 Aleksandr Butšinski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 16.07.2007 koostatud otsus nr 2373,07,003883 Aleksandr Butšinski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata.
5. Otsusega nr 2373,07,003883 määratud lisakaristus, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks kuuks hakkab kehtima käesoleva otsuse jõustumisest, so alates 20.10.2007 ning lõpeb 2 (kaks) kuu möödumisel, so 19.12.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 1 tutvumiseks kättesaadav alates 19.09.
7. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 20.10.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli AR16.07.2007 koostatud otsus nr 2373,07,003883 Aleksandr Butšinski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 22.06.2007 kell 22.15 juhtis XXX. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 50 km/h võrra, sõites kiirusega 145+/- 5 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aleksandr Butšinski kaebuse, märkides, et tema arvates on lisakaristus väga suur. Tema töö sõltub juhtimisõigusest, kuivõrd töötab firmas, milline tegeleb kiirelektriabiga ja ta juhib mootorsõidukit iga päev. Juhtimisõiguse äravõtmise korral ei saaks ta enam sellel töökohal töötada. Elab koos pensionärist isaga, keda toetab materiaalselt, samuti sündis õel laps, mistõttu on vaja toetada ka õde. On nõus määratud rahatrahviga, kuid taotleb lisakaristuse tühistamist. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku õiguserikkumise liikluses, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Menetlusalune isik on oma selgitustes märkinud, et kiirustas Keilasse oma naise juurde, kuivõrd tema tervislik seisund oli halvenenud. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime tahtlikult, pannes sellega ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Nii suurel määral kiiruse ületamine ei ole millegagi põhjendatud ja menetlusalune isik pidi teadma, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirusena fikseeritud 145 km/h. Menetlusalune isik on 22.06.2007 koostatud ülekuulamisprotokollis toonud põhjenduseks, et sõitis Keilasse naise juurde, kuivõrd naine oli üksinda linnas ja palus endale kiiresti järele tulla, sest tal oli paha olla ja valud. Arvas, et on vaja välja kutsuda kiirabi, kuid tahtis ka ise juures olla. Seevastu 02.07.2007 politseile esitatud kuriteoteatest nähtuvalt on menetlusalune isik põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist sellega, et tal olid valud kõhus ja ta kiirustas lähedalasuva Statoili tankla tualetti. Arvestades taolisi täiesti erinevaid põhjendusi lubatud suurima sõidkiiruse ületamise kohta võib järeldada, et menetlusalune isik oli unustanud ülekuulamisprotokollist kirja pandu ning sisuliselt vastulauset esitades esitanud uue versiooni. Kaebuses on ta aga üldse loobunud väärteo toimepanemise põhjuste selgitamisest ja asunud põhjendama seda, miks tuleks otsus lisakaristuse osas tühistada. Seejuures on aga märgitud, et menetlusalune isik elab hoopis koos pensionärist isaga, mitte abikaasaga, kellele ta algselt appi tõttas. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui menetlusaluse isiku abikaasa tervislik seisund on järsult halvenenud, siis saab aidata siiski vaid erakorraline meditsiiniline abi, mida saab osutada kiirabi, mille sõiduk jõuaks igal juhul kiiremini kohale kui menetlusalune isik oma sõidukiga ja menetlusluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine suures ulatuses ei aita menetlusaluse isiku abikaasat, küll aga seab ohtu kõigepealt kõrvaliste isikute, so teiste liiklejate elu ja tervise ning samuti appi tõttava menetlusaluse isiku enese elu ja tervise. Kui aga tegemist oli esitatud teise versiooniga, so menetlusaluse isiku enese terviseseisundiga, siis võib asuda seisukohale, et arvestades vastulauses toodud põhjendust oli menetlusaluse isiku tervislik seisund selline, mis võis takistada menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisel ja 2 menetlusalune isik läks vastuollu LE § 76 p 2 sätetega, mille kohaselt ei tohi juht olla sellises haigusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise põhjustena toodud põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad. Menetlusalune isik, kes väidetavalt on oma sõnade kohaselt nn kutseline juht peab tajuma nii sõiduki spidomeetri näitu kui ka sõiduki sõidukiirust ning teadma nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseaduse sätteid. Viimase normatiivakti sätetega on aga sätestatud karistused liikluseeskirja nõuete rikkumise eest, millest peab menetlusalune isik olema teadlik. Vastasel juhul ei oleks ta juhtimisõigust saanud. Seega on tegemist tahtliku ja teadliku liikluseeskirja nõuete rikkumisega. LS § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisakaristus on aga määratud tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas on ka fikseeritud rikkumine LS § 7422 lg 3 mõttes väga suur ning kohus asub seisukohale, et määratud karistus ei ole liiga range. Arvestades rikkumise ulatust pidanuks menetlusaluse isiku suhtes kohaldama lisakaristust pikemaks ajaks, kõrvaldamaks liikluses ohtlikuks muutunud menetlusaluse isiku liiklusest, sest inkrimineeritud tegu on suure ohtlikkusega ning väidetavalt autojuhina töötav juht, kes tahtlikult rikub liikluseeskirja nõudeid, on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Sellistest asjaoludest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusesse isikusse on suhtutud juba niigi leebelt. Seetõttu ei pea ka kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule määratud põhikaristust ega lisakaristust, rääkimata otsuse tühistamisest lisakaristuse osas. Märt Toming kohtunik 3