4-07-2401\5

4-07-2401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.. septembril

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2401 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. septembril 2007.a. Väärteoasi Silver Sarapuu kaebus Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Merche Laul kiirmenetluse otsusele nr. 116000376 16.05.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Silver Sarapuu kohtuvälise menetleja esindaja Reelika Rebane RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1 – Jätta kaebus rahuldamata. Julgestuspolitsei kiirmenetluse otsus nr. 116000376 16.05.2007.a. jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
3. septembrist. 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Merche Laul kiirmenetluse otsusele nr. 116000376 16.05.2007.a. millega karistati Silver Sarapuud LS § 74-35 lg.2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku suuruses summas s.o 3000 krooni . Rikkumine leidis aset 16.mail.2007.a. Tallinnas Pärnu mnt. 27 juures , kus Silver Sarapuu juhtis mootorsõidukit reguleerimata ülekäigurajal ei andnud teed sõiduteed ületavale jalakäijale, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra. Jalakäija lähenes juhile paremalt ja oli ületanud esimese sõiduraja ja alustamas teise sõiduraja ületamist, kui oli sunnitud järsult peatuma. Kohtuväline menetleja –Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks oli menetlusaluse isiku ütlused , mille kohaselt ta tunnistas kohapeal rikkumist .Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistuse kergendamisega .Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuses toodud väited on valed. Vahetult enne ülekäigurajale jõudmist ei olnud kaebaja poolt juhitud sõiduki kõrval ühtegi teist sõidukit. Jalakäija ja kaebaja poolt juhitud sõiduki vahele ei jäänud ühtegi objekti, mis oleks takistanud kaebajal jalakäijat märkamast. Otsasõidu vältimiseks oli jalakäija sunnitud ülekäigurajal peatuma, kaebaja aga tegema ümberpõike jalakäijast. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Julgestuspolitsei esindaja , tutvunud asjas esitatud kirjalike materjalidega, sealhulgas politsei poolt filmitud videomaterjaliga ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused sündmuskohal ja Julgestuspolitsei poolt kohtule esitatud videomaterjal S.Sarapuu õiguserikkumise kohta.. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-35 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguserikkumine on kvalifitseeritud õigesti liiklusseaduse § 74-35 lg.2 järgi s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega tekitati liiklusoht. Julgestuspolitsei poolt kohtule esitatud videomaterjalist oli selgelt näha, et jalakäija , kes oli asunud ülekäigurada ületama ning oli sunnitud ülekäigurajal peatuma, kaebaja aga tegema ümberpõike jalakäijast. Liikluseaduse § 74-35 lg.2 näeb ette sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ( s.o. kuni 6000.-krooni ) ning lisakaristusena võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 1- 3 kuuks. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid .Kohus leiab, et kaebaja on kaebuses oma õigusrikkumise raskust pisendanud, püüdnud väita, et ei tekitanud liiklusohtu. Need kaebaja väited on ennast õigustada püüdvad ning ümber lükatud Julgestuspolitsei poolt sündmuse kohta tehtud videomaterjaliga. Seega leiab kohus, et Silver Sarapuu sisuliselt ei saanud oma rikkumise raskusest aru ega pole kahetsenud toimepandut. Kohus leiab, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtunik