2 ja
2 järgi liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse sisu Rein KARRO tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.12.2005.a. otsusega
2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.08.2005.a. Karistuse kandmise aeg algas
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on R.Karro temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla annab R.Karro karistusajale rahuldava hinnangu – isik on käitunud korrektselt. Samas ilmneb materjalidest, et R.Karro on kriminaalkorras karistatud ühel korral samaliigilise kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega. Eelnevast karistusest R.Karro ei teinud mingeid järeldusi, vaid on jätkas uute kuritegude toimepanemist – pani toime samaliigilise teo sama isiku vastu. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on väga kõrge. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav leiab, et tema süü seisneb ainult alkoholiga liialdamises ning joobeseisund vabastaks inimese vastutusest oma tegude eest. Samuti pole ta püüdnud aru saada sellest, millist kahju tema tegevus võis kannatanule põhjustada. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et R.Karro on väitnud, et tal on head suhted xxxxxx, mõlemas kriminaalasjas kannatanuks olnud X X. , aga kriminaalhooldaja poolt esitatud arvamusest nähtub, et X X. , kes hetkel on XX aastane, sellise väitega nõus pole. 2 Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et ennatlik on antud momendil, kui karistuse lõpliku ärakandmiseni jääb veel üle aasta, vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt. Süüdimõistetu poolt toime pandud tegudes oli kannatanuks xxxxx, kes antud momendiks on saanud kõigest XX aastaseks. Eksisteerib tõenäosus, et xxxxx jätkab ka tulevikus xxxx külastamist ning puutuks taas kokku kinnipeetavaga. Ka kinnipidamisel pole süüdimõistetu osalenud üheski vangla poolt pakutavas resotsialiseerumist abistavas programmis. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Rein Karro’t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.