K § 15 lg. 2 - § 101 p. 5 süüdistuses. Karistusaja alguseks loeti 13.04.2000.a. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2003.a. kohtuotsusega, aga tühistati M.Sadõkovi õigeksmõistmine KrK § 15 lg. 2 - § 101 p. 5 süüdistuses, ning tühistati kuriteo kvalifikatsiooni osas Marat Sadõkovi süüditunnistamises KrK § 15 lg. 2 ja § 101 p. 1,7 järgi. Marat Sadõkov tunnistati süüdi KrK § 15 lg. 2 ja § 101 p. 1,5,7 järgi ning jäeti temale selle kuriteo eest mõistetud karistus kui
2 ja § 64 lg. 1 alusel mõistetud liitkaristus muutmata. Karistusaja alguseks on loetud 13.04.2000.a. ja seega karistusaeg lõpeb 13.04.2008.a.
augustiks 2005.a. 02..05.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Marat SADÕKOV on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata. Tartu Vangla toetab Marat SADÕKOV tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Marat SADÕKOV tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isikul puudub alaline elukoht, isikut tõendavad dokumendid. Prokurör ei toeta Marat SADÕKOV’i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et Marat SADÕKOV on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata, kuid EV Kodakondsusja Migratsiooniameti vastusest nähtub, et Marat Sadõkov saadetakse peale vanglast vabanemist Eesti vabariigist välja vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 14 lg-le 31 . Ennetähtaegse vabanemise mõte on ikkagi selles, et isik peab vabaduses täitma teatud tingimusi ning juhul, kui neid ei täideta, pööratakse karistus uuesti täitmisele. M. Sadõkovi sidemed Eestiga on esindatud üksnes abikaasa ja alaealise tütre näol, muud sugulased asuvad kõik Venemaal. Lisaks on isikut karistatud väga raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises ning prokurör leiab, et sel juhul tuleb mõistetud karistus lõpuni ära kanda.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Marat SADÕKOV on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Soovib elada vabaduses rahulikku perekonnaelu, asuda tööle, elamisväärset keskkonda. Kohtunik leiab, et Marat SADÕKOV vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 2/3 ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Selgunud on aga, et Marat Sadõkov on isik, kes saadetakse peale vanglast vabanemist Eesti Vabariigist välja vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 14 lg-le 31 . Seega ei ole tal reaalselt võimalik täita EV-s kehtestatud nõuet alluda kriminaalhoolduse kontrollile - Eestist väljasaatmisega osutuks M.Sadõkovi suhtes kriminaalhoolduse teostamine ja tema käitumiskontrollile allutamine võimatuks, mistõttu ei saa teda enne tähtaega vabastada. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete isikuvastaste tegudega ning kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et selliste tegude eest mõistetud karistus tuleb lõpuni kanda. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.