Kohustada Margus ORUMAA’d täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 4,7,9,10 järgi mõistetud 5 aastat vangistust;
2 p. 4 järgi 6 kuud vangistust.
alusel on liitkaristuseks mõistetud 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel on karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud ja 23 päeva, lõplikuks karistuseks on mõistetud 5 aastat ja 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.12.2003.a ja pidi lõppema 10.12.2008.a, kuid 15. juunil 2004.a. on Tartu Maakohus süüdi tunnistanud Margus Orumaa otsusega kriminaalasjas 1586/2004
järgi ning mõistnud karistuseks 1 kuu vangistust.
2 alusel on antud karistust suurendatud eelnimetatud Viljandi Maakohtu 03.12.2003.a. otsusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on mõistetud 5 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 03.12.2003.a. ja seega karistusaeg lõpeb 10.01.2009.a.
märtsiks 2007.a. 23.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 21. mai 2007.a seisuga on Margus Orumaa kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Margus Orumaa on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. Tartu Vangla toetab Margus Orumaa tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Margus Orumaa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Margus Orumaa käitumist vabaduses võib hakata mõjutama alkoholi tarvitamine. Vanglas olles on ta läbinud keevitaja ja tisleri kursused, osalenud muusikateraapias, eluviisitreeningul ja tegeles ka alkoholsõltuvusega. Kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on osalenud programmides, õppinud eriala, näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on M.Orumaal hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Margus Orumaa on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Margus Orumaa enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav läbinud keevitaja ja tisleri kursused, osalenud muusikateraapias, eluviisitreeningul ja tegeles ka alkoholsõltuvusega. Margus Orumaa on teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja avaldas soovi läbida ravi. Margus Orumaa enda hinnangul ei oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et X garanteerib M.Orumaale vabanemisel töökoha. Kohtunik leiab, et M.Orumaa vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Margus Orumaa on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Margus Orumaa vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Margus Orumaa’le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Margus Orumaa’d
Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega. Kuna Margus Orumaa kandmata karistust on üle aasta, tuleb
Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus M.Orumaa’le KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, advokaat Vello Luik esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 1227 krooni 20 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 1227 krooni 20 senti. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.