1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest loeti kantuks ajavahemik 26.02.2002.a. – 15.03.2004.a. ja 16.03.2004-13.04.2005.a. ning 14.04.2005.a. seisuga jäi D.Knyazevi kanda karistus 2 aastat 10 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.04.2005.a. Karistusaeg lõpeb 27.02.2008.a.
veebruariks 2006.a. 30.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Dmitry KNYAZEV on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis 3 korda karistatud. Tartu Vangla toetab Dmitry KNYAZEV tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Dmitry KNYAZEV tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isik pole varem suutnud kriminaalhooldusele alluda, vabanemisel hakkaks elama isa juures, kelle elamine vajaks põhjalikku puhastamist ning lõppemas on elamisluba Eestis. Prokurör ei toeta Dmitry KNYAZEV’i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et Dmitry KNYAZEV on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud ning elamisluba lõppeb 11.07.2007.a. Praegu on küll alustatud menetlusi elamislubade ja isikut tõendavate dokumentide saamiseks. Varasem elu on isikul näidanud, et reaalsest vangistusest pole kasu olnud, sest kinnipeetav on osalenud korduvates vägivallaga seotud röövides sama isikute grupi poolt. Seda on soodustanud ka alkohol ja asotsiaalsed eluviisid.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Dmitry KNYAZEV on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Vanglas on töötanud, õppimissoov on jäänud realiseerimata, riigikeelt pole omandanud. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vabaduses vajab suurt sotsiaalset võrgustikku. Esineb verbaalset agressiivsust ja impulsiivsust. Kohtunik leiab, et Dmitry KNYAZEV vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 2/3 ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Dmitry KNYAZEV’i vabastamist ei toeta ei prokurör ega ka kriminaalhooldaja, kes leiavad, et ta ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele. Enne karistuse kandmisele asumist oli probleemiks alkohol ja asotsiaalne eluviis. Kinnipeetav on osalenud korduvates röövides vägivallaga samade isikute grupi poolt ning ka varasem reaalne vangistus ei ole mõju avaldanud. Ka praegu ei ole vabanemisel kindlat töökohta, vaid lootus, et ehk leiab töö X. Seega eksisteerib reaalne oht, et antud lootuse purunedes hakkab taas otsima nö. Kergemat teed majandusliku heaolu saavutamiseks. Kuriteod on toime pandud vägivallaga, kuid toimikust ei nähtu, et isik oleks vangistuses viibides osalenud vangla poolt pakutavates eluviisi jms programmides, ka alkoholisõltuvusega ei ole tegelenud. Kõike eelnevat arvestades, asub kohus seisukohale, et antud momendil oleks isiku vabastamine ennatlik. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.