← Eesti

1-06-13619\9

Obsah (5)§ 306§ 126§ 175§ 179§ 180

1-06-13619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2007.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-13619 (05260100827) Kohtukoosseis kohtunik E

§ 306, § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada Jüri Raidväli Kar

S § 179 lg. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Jüri Raidväli ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada Jüri Raidväli KarS § 418 lg. 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära ulatuses, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. 1 KarS § 51 alusel mõista lisakaristus ja võtta Jüri Raidvälilt ära relva ja laskemoona soetamise ja hoidmise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 421 ja § 83 lg. 1, 2, 4 alusel konfiskeerida käsitöönduslikult valmistatud revolver (5,6 mm/cal .22).

§ 126lg.

3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse järgmised asitõend: kannatanute ülekuulamise ja äratundmiseks esitamise salvestused CD-del ja läbiotsimise käigus leitud fotofilmidest tehtud pildid. Välja mõista Jüri Raidvälilt 9434 (üheksa tuhat nelisada kolmkümmend neli) krooni ja 40 senti riigtuludesse menetluse kulude katteks. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Rahalise karistuse ja menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg määrata 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 11.septembril 2007.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Jüri Raidvälit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 2004.a augustist kuni 2005.a jaanuarini oma korteris Tartus, K. 20-26 näitas korduvalt teadvalt noorematele kui 14 aastastele, see on 11-aastasele X. , 9-aastasele W. , 9-aastasele Y. ja 7-aastasele Q. teleris erootilise sisuga filme ja võimaldas oma kodus vaadata pornograafilisi ajakirju ning käskis lastel oma korteris lahti riietuda ning tantsida aluspesus, vannis käia ja pildistas neid, kusjuures ühel korral 2005.a alguses käskis Jüri Raidväli X, W ja Y lahti riietuda, ähvardades keeldumise korral, et nad oma vanemaid enam ei näe; mille tagajärjel lapsed olid sunnitud end lahti riietama; ühel korral andis Jüri Raidväli X. ja Q. rätikud ja käskis neid puusa ümber panna ning tantsida tema ees, mida tüdrukud ka tegid, seejärel käskis rätikud maha võtta ja vaatas tüdrukuid, kui nad olid aluspesu väel, samuti andis lastele peenraha tingimusel, kui nad riietuvad lahti tema ees, mida tüdrukud olid sunnitud tegema. 2 Sellega Jüri Raidväli pani toime KarS § 179 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noorema kui neljateistaastasele isikule pornograafilise reproduktsiooni näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise ja noorema kui neljateistaastasele isiku muul viisil teadvalt seksuaalse ahvatlemise. Jüri Raidvälit süüdistatakse ka selles, et tema omamata vastavat relvaluba, hoidis alates 1980-test aastatest kuni 03.11.2005 teostatud läbiotsimiseni Tartus K. 20-26 oma korteris laskekõlbulikku käsitöönduslikult valmistatud 5,6 kaliibrilist revolvrit, mis on Relvaseaduse § 12 lg 2 p 2 mõistes väikesekaliibriline revolver, ja kuut väikesekaliibrilist (5,6mm/cal 22) laskekõlbulikku ääretulepadrunit, millised kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Sellega rikkus Jüri Raidväli Relvaseaduse § 34 lg. 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või -valdajale relvaloa. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus. Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust. Samuti rikkus Jüri Raidväli Relvaseaduse § 45 lg. 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. Sellega Jüri Raidväli pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil ei tunnistanud Jüri Raidväli ennast süüdi temale KarS § 179 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses. KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistuses tunnistas ta ennast süüdi täielikult. I. Süüdistatav Jüri Raidväli andis ütlusi selle kohta, et seksuaalse ahvatlemise süüdistuse kohta ta leiab, et ei ole mingi ahvatlemine. Ta ei tea kuidas seda võtta. Need lapsed hakkasid tema juures käima augustis -septembris 2004.a. Ümbruskonnas teatakse tema koera. Järsku tulid need lapsed tema ukse taha, et kas B. elab siin ja kas nad tohivad teda paitada. Ei tea, kust nad said teada, et ta elab seal, eks nad küsisid maja peal, uks tehti lahti. Vahel said tänaval kokku, käisid koeraga mängimas. Jüri Raidväli väidab, et väljas olles ta ei kutsunud lapsi enda poole. Majas kõik teavad, kus ta elab, majas on neil tüdrukutel sõbrannasid. Nii võisid lapsed üles leida, kus B. võib elada. Võimalik, et mõne lapsega, kes tema koeraga mängis väljas, on ta koos oma majani kõndinud. Üks kord on seda olnud, et ukse taga rihma otsas oli koer Ülejõe poe juures ja ta palus last valvata enda koera, kuni ta poes käib. Kui lapsed tulid, lubas nad sisse, kui mitu korda olid käinud. Ta tegi süüa. Lapsed sõid isegi koera krõbinad ära, olid näljased. Nad käisid 3-4-kesi. Üksi ei ole lapsed käinud, aga X on alati nende hulgas olnud. Ta lubas neid enda juurde, sest nad tahtsid koeraga mängida. Oli võimalik keelata, aga tal oli hale neist. Kui oli liumägi, tulid sealt ja küsisid, kas tohivad sooja tulla. Seda ta ei küsinud, kas tuttavad elavad samas majas. Neil ei olnud kodus kedagi või ei 3 olnud süüa kodus, kelle ema -isa ei lubanud vett tarvitada. Olid haledad. Üks väike poiss käis ka, oli kaasas kellegagi paar korda, oli kellegi vend. Süüdistatava naine oli arst-kosmetoloog. Kapid ja sahtlid olid täis kosmeetikat. See oli tüdrukutele nagu mesi. Küsisid kas võivad endale midagi võtta. Ta palus võtta vanematelt nõusolek, et kas tohivad võtta neid asju, enne ma ei lubanud neil võtta. Te ise ei võtnud ühendust vanematega. Arvas, et lapsed ise võtavad nõusolekud. Kusagil on nõusolekud alles. X ja W tõid vanemate nõusoleku 1 paberil, kus lubati mõlemal tüdrukul asju võtta. Paberil oli kirjas, et käesolevaga lubatakse tütarlastel vastu võtta kosmeetikaasju. Mingi mitteloetav allkiri oli all. Käekiri ei olnud lapse oma. Pigem vanaema allkiri. Isegi, kui ei oleks paberit olnud, oleks andnud neid asju tüdrukutele, sest oleks asjad nagunii ära visanud. Enamuse kosmeetikast andis ta lastele kaasa, aga nad värvisid ka tema juures. Väikeses toas oli neil vahel uks kinni üks tund ja mängisid seal. Peale kosmeetika tarvitamise istusid lapsed arvuti taga. Jüri Raidväli väidab, et tall oli erialane huvi. Oli vaja alla 16-aastaseid male- ja kabemängijaid. X tõi 12 nime, kes oskavad kabet mängida. Seepärast tundis huvi. Vannis käimist oli. Neil oli külm ja tahtsid sooja. 5-6 korda käisid vannis tema juures. Ükskord oli mardi- või kadripäev ja nad määrisid ennast ära, värvisid. Süüdistatav ütles, et mingu vannituppa ja pesku ennast puhtaks. Paar korda olid nad nagu kassipojad märjad, panid riided kuivama. Üks kord kui kraan oli lahti, käis ka süüdistatav vannitoas, kui nad olid vannis. Vesi jooksis, nad karjusid appi, et ei saa kraani kinni ja teine kord oli šampooni ja käterätti vaja. Üldiselt olid nad iseseisvad. Kui ta vannitoas käis, olid lapsed vahu sees ja ükskord kardina taga. Hädaga tuleb teha ükskõik mida. Ta riietus hommikumantlisse, põhjuseks on tervis. Tal on 10 aastat kallal 2 tõbe, millest lahti ei saa (osutab jalale). Tõvele ei meeldi see, kui mõni riie vastu puutub. Kahtlemata on mugav tervisest seonduvalt hommikmantlis olla. Vahel, kui on vaja midagi teha, on pükstes. Seda ei ole olnud, et nad alasti tantsisid tema ees või võtsid ennast riidest lahti. Riideräbalatega nad ehtisid ennast ükskord. Väikses toas on küllalt neid hilpe. Nad tegutsesid ise, olid tunde seal toas vahel ja järsku ilmusid nii sealt toast välja. Ta on neid pildistanud kui nad on ehitud ja värvitud, on andnud pildid neile ka, tõenäoliselt X. Nad võtsid ise ka ja valgustasid mõne filmi ära ka. Üks pilt on, kus nad on ennast ehtinud koos B. ga. Nad ise tahtsid neid pilte. Ta on pildistanud nende nõusolekul, ükskord palusid nemad pildistamist. Teine kord oli jõulude ajal, täpselt ei mäleta. Lapsed vaatasid ka telekast kõike, seal on 72 programmi. Mõnes programmis kindlasti on erootikat. Süüdistatav ei usu, et sel kellaajal erootikat näidati. Kui siis mõne juhusliku filmi nägid. On olnud, et süüdistatav ütles, et vaadake multikaid, aga nemad ei tahtnud. Nad vaatasid ükskõik mida. Kui ta oli köögis, ta ei teadnud, mida nad vaatavad. Kui lärm suureks ei lähe, ei lähe neid vaatama. Üks väike tüdruk, vist W otsis neid sekskanaleid ise. Ta käis X alati koos. 100 % ei oska öelda, võib eksida nimega. On palju kanaleid, jätkub vaatamist. Küsimusele - kas erootilise sisuga ajakirjad olid lastele kättesaadavad – vastab süüdistatav: on suhteline, mis on kättesaadav. Erootilisi ajakirju tal oli: Maaja kümme aastakäiku, mingid saksa ajakirjad. Kättesaadavad olid kõik. Juhtus, et ta istus köögis ja jäi vaikseks. Läks vaatama, nad olid ülemise raamaturiiulini jõudnud ja sorteerisid seal asju. Nad võisid erootikaajakirju kätte saada, ei ole näinud, et nad oleksid neid vaadanud. Nad ei vaadanudki, nad otsisid karpidest, et mis seal sees on. Raha on ta lastele andnud, kui nad näljas olid ja tema söök ei kõlvanud, läksid poodi ostsid jäätist ja hamburgereid. Vahel käis koos nendega poes. Lastele raha andmine ei tundunud ilmelik, kui on näha et laps on näljas. Ta on öelnud, et ostku endale midagi, mis meeldib. Vahel tulid ise oma nuudlitega ja ise tegid süüa. Midagi magusat ei ole ta andnud neile, kui nad ise kusagilt kausist on saanud. Viina, suitsu, veini, õlut ei ole andnud neile. Ei mäleta kas temale on nad midagi toonud poest või et oleks raha andnud, et talle midagi toodaks. Ta käis koos lastega poes 3 korda. Sai poemüüjalt pahandada, et miks lastele nii kallist jäätist ostab. Kellegi teise peale tal kulutada ei olnud, seepärast kulutas neile nii palju. See on tema viga, oli liiga kaastundlik, usaldas liiga palju, seepärast lubas lastel nii iseseisvalt 4 oma korteris tegutseda. Tundis lastele kaasa, et nad näljas ja külmas olid. Nad käivad praegugi poodides varastamas. Ülejõe poes, Maksimarketis. Erootilis-pornograafilise sisuga ajakirjad olid esikus, kõige ülemises kapis oli osa, osa riiulis, ülemisel riiulil suures toas tema kõrgusel. Võis mõni üksik kusagil veel olla. Raske öelda, kas ajakirjad olid lastele vabalt kättesaadavad. Üksteise otsas olid. Ei olnud silmatorkaval kohal. Kui ta on puhastust teinud, siis vahel tõstis ajakirju ümber. Teadvalt ei seadnud ega pannud ajakirju madalamale, et lastel oleks neid võimalik näha. TV 1000 vist öösel kannab üle erootikat, vahepeal mõni musakanal ka võib erootilisi videoid lasta. Arvab, et kella 22-23 ajal umbes alustavad need kanalid erootilise sisuga filmide ülekandmist. Sellistel kellaaegadel ei ole lapsi tema pool olnud. Lapsed ei ole üle kella 17-17.30 tema juures olnud. Videomakki tal ei ole. Mõne musakanali pealt võib päeval ka tulla midagi, mida lugeda erootikaks, seda on palju öelda, et pornograafiline. TV pakett on tal 2004.a. kevadest. Sekskanal võis olla ka vene keelne I. Tüdruk keeras alati ära kanalitelt, sellest järeldab, et üks tüdruk otsis neid seksprogramme. Muusika on 24 tundi, sealt võib tulla erootikat. Muusikavideodes on erootiline alatoon. Konkreetseid kanaleid silmas pidamata on seal ühtteist. Võib-olla päevasel ajal on midagi sekskanalitest, mida tüdrukud vaatasid ei tea. Kui kannatanud olid seal toas, oli süüdistatav köögis. Süüdistatav ise vaatas valdavalt Vene kanaleid, ka kanal I. Pool programmi on vene keeles, mitte vene kanalid. Kannatanu X andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta elab koos vanaema, isa ja õega. Onu Jüriga tutvus ta W ja Z kaudu. Nad tulid ja ütlesid, et Ülejõe poe juures oli koeraga mees ja nad käisid tema juures ja said huulepulki ja kutsusid teda ka. Koera nimi on B. . Kannatanu tahtis koera näha. Sel ajal kui nad onu Jüri juurde läksid, õppis ta I klassis. Jüril olid vuntsid, prillid, hallikas-mustad juuksed. Ta oli kannatanu isast vanem. Jüri onu maja asub kannatanu majast tükk maad edasi. Seal on mägi, kus lapsed käivad kelgutamas, mänguväljak on seal kõrval. Jüri onu maja välisuks oli lukus, nad helistasid nupule vajutades välisukse juures. Kokku käisid nad Jüri onu juures üle 5 korra umbes. Kannatanu üksi ei ole käinud onu Jüri juures, ainult tüdrukutega koos. Jüri onu korteris nad mängisid peitust. Nad leidsid süstlaid ja Jüri ütles, et tema naine oli arst ja seepärast olid süstlad. Nad leidsid huulepulki ja kasutasid neid. Jüri onu lubas neid kasutada. Jüri onu juures vist oli laua või riiulite peal ajakirju. Onu Jüri juures olid nad suures toas, väikses toas ja köögis, vannitoas. Vannitoas käisid nad vannis koos X ja Y. Ta on vannis käinud mitu korda. Kannatanul on endal kodus vann. Ta ei oska vastata, miks Jüri onu juures vanni tahtis minna. Sel ajal kui nemad vannis olid, käis onu Jüri ka vannitoas üks või kaks korda. Ei tea miks ta tuli vannituppa. Käterätikud andis neile Jüri. Kui nad olid vannis pani Jüri onu oma kätt ka vannivette. Ta katsus kas on soe vesi. Kannatanu arust ei öelnud ta onule midagi, kui ta tuli vett katsuma. Ta ei tea, kas teised tüdrukud ütlesid. Vannitoas oli vannikardin, mis mõnikord oli ka ees, kui nad vannis olid. Kardina tõmbasid tüdrukud ise ette, vahepeal jätsid ka tõmbamata. Kannatanu ei oska öelda, miks ta vanni tahtis minna. Ükskord tahtsid nad minna Jüri poole märgade riietega, mis õues märjaks said, aga siis ei olnud Jüri kodus. Kannatanu ei mäleta seda, kas ta oli vahel ka täiesti paljas siis, kui riideid vahetas või oli Jüri juuresolekul täiesti paljas. Vannis olid nad paljad. Mõnikord kannatanu kartis Jüri, sest mõnikord ta käitus kurjalt. Riided võtsid nad ära väikeses toas, mõnikord ka vannitoas. Nad on Jüri juures televiisorit ka vaadanud. Ei mäleta, mis telekast tavaliselt tuli kui nad oli tema pool ja mida ta tavaliselt vaatas telekast. Kannatanu ei näinud kodus neid filme, mida Jüri juures televiisorist nägi. Kodus selliseid filme ei vaadatud. Nad on Jüri pool riidest lahti ka võtnud. Jüril olid mingid vanad riided ja nad panid need selga, mingid räbalad vist. Nad vahetasid riided teises toas. Nad vahetasite riided, sest Jüri tahtis seda. Räbalate seas olid ka rätikud. Nad panid rätikud selga. Tegid nendest seelikud ja pluusid. Peale rätiku vist ei olnud 5 neil midagi seljas. Kannatanu võttis ennast vist ka pärsi paljaks. Kannatanu ei mäleta, miks ta seda tegi. Ta ise ei tahtnud seda. Jüri on neid ka pildistanud. Enne pildistamist käsiks ta neil ennast kaunimaks teha. Nad värvisid ennast huulepulkadega, mis olid Jüri naise omad. Kui pildistati olid nad vannis ja läksid selle katte taha. Jüri ei öelnud, mille jaoks ta neid pildistab. Ta ei näidanud pilte neile. Kannatanu ei mäleta seda enam, kas Jüri lubas hiljem anda neile pilte. Onu Jüri andis neile raha selle eest, et nad olid räbalatega. Raha andis rohkem kui ühel korral. Kui nad panid räbalad selga, siis andis pärast raha. Ei mäleta kui palju raha oli. Ta andis raha neile kõigile. Andis X kätte ja nad läksid koju. Ei mäleta enam mis nad rahaga tegid. Jüri palus neil antud raha eest ka endale midagi tuua. X ostis Ülejõe poest Jürile suitsu. X ise ei suitseta. Pärast ostsid tüdrukud ka endale midagi. Kord hakkasid nad sahtleid koristama. Nad ütlesid Jürile, et lähevad koristama sahtleid. Siis leidsid rahakoti, mis X ja Y meeldis ja nad läksid küsima seda endale Jüri käest, aga Jüri ei andnud. Y läks ära ja X pani selle kannatanu kampsuni alla ja see kukkus maha. Jüri vaatas seda imelikult. Rohkem ei mäleta. Ainult ühel korral oli üks naine Jüri juures sel ajal, kui nemad seal olid. Kannatanu Y andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et on Jüri Raidvälja näinud Ülejõe poe juures, kui ta läheb poodi või tuleb poest ja ka kohviku juures on näinud. Jüri oli paksem mees, habe ees, mustadhallid juuksed kannatanu isast vanem. Nad korjasid meriseale rohtu ja nägid teda koeraga jalutamas ja hakkasid rääkima temaga. Kannatanule koerad meeldivad. Jüril oli vahva koer. Koer on lokkis, pruuni- oranžika karvaga. Koera nimi on B. . Ei mäleta, millal see oli ja millest rääkisid. Nad läksid Jüri poole. Kannatanu vend ja õde tulid vastu ja nad kutsusid nemad ka, W tuli ka Jüri poole. Nad said meike Jüri pool. Jüri maja asub K, seal kõrval on suur mägi, kus saab liugu lasta talvel. Kannatanu on käinud Jüri juures koos W ja X. Ta ei ole koos Y olnud. Jüri juures nad mängisid koeraga, vaatasid telekast filme. Nad värvisid ka ennast Jüri onu juures. Jüri toas olid meigid, mis kuuluvad tema naisele. Naine oli vist surnud. Nad ise tahtsid ennast värvida. Nad tavaliselt mängisid Jüri toas ja suures toas. Jüri tuba oli väiksem tuba. Nad käisid ka teistes ruumides, köögis ja vannitoas. Vannitoas käisid vannis koos X ja Y. Kannatanu ise tahtis vannis käia, kuigi ta ei onud must Ei tea, miks tahtis vanni minna. Vannis ei olnud midagi sellist, mida kannatanul kodus ei ole. Tal lubatakse kodus panna vanni palju vannivahtu. Nad panid Jüri onu juures ka vannivahtu, seal sai mängida sellega. Neile meeldis mängida vannivahuga. Enne vanni minekut nad võtsid riidest lahti Jüri toas või vannitoas. Jüri oli sel ajal suures toas, kui nad vanni läksid ja riidest lahti võtsid. Kannatanu ei tea miks nad tahtsid Jüri pool vannis käia. Lihtsalt, sest Jüri lubas seal sulistada ja kodus ei oleks saanud pidevalt sulistada. Ei tea kes ütles, et vanni minna, kannatanu ei öelnud, ei tea kas X või Y ütles. Kui nad Jüri toas võtsid riidest lahti, siis läksid vist paljana vannituppa. Käterätikud võtsid ise vannitoast. Jüri käis ükskord vannitoas, kui nemad seal vannis olid, siis nad panid katte ette. See oli siis, kui nad ei jõudnud vannivett kinni keerata, Jüri ise pani kinni. Suures toas nad tantsisid Jüri onu ees. Ei mäleta, kes seda tahtis. Ei tea, kas ta ise tahtis tantsida selle onu ees. Tal on teksad seljas olnud, kui Jüri juures on olnud. Ta tegi vist teksapükste luku lahti Jüri juures olles. Jüri on pildistanud X ja Y, kannatanut mitte, teda ei olnud siis seal. Nad meikisid ennast. Ta ei tahtnud enam käia Jüri pool. Kodus või koolis keegi ei rääkinud temaga, et ära parem mine sinna Jüri poole. Nad vaatasid televiisorist täiskasvanute filme, ei mäleta, kas laste filme vaatasid, multifilme oli. Mõnikord Jüri pani televiisori mängima, mõnikord ise panid mängima. Jüril oli puldiga televiisor. Kui nad tegid köögis süüa, siis W vaatas kogu aeg pornofilme. Pornofilmides on paljad naised ja mehed. Kui nad esimest korda läksid koera vaatama, siis Jüri ei öelnud, et ärge tulge tema poole. Esimesel korral nägid nad huulepulki karbis ja küsisid, kas võivad võtta. Huulepulgad olid väikeses toas. 6 Kannatanu W andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et on Jüri Raidvälja näinud. Tal on hallikad juuksed, natuke tüsedam ja tal on habe. Kui nad käisid tema pool tuli üks naisterahvas, kes saatis neid ära sealt. Ta kutsus neid enda juurde ja hoidis kannatanut ja W kinni. Nad jooksid minema ja see naine jooksis neile järgi. Kannatanutele oli see võõras naisterahvas. See oli ühel viimastest kordadest, kui nad Jüri juures käisid. Ta elas Jüri kõrvalsektsioonis, viimases trepikojas. Jüri elas keskmises trepikojas, beežikas maja. Kivilinna Gümnaasiumi kooli mägi ja mänguväljak on seal lähedal. Kannatanu nägi Y Jüri onu Ülejõe poe juures. Nad läksid ligi ja küsisid koera kohta. Kutsusid W ka ja läksid temaga kõndima, saatsid ta koduni ja onu kustus neid enda juurde. Nad läksid tema juurde ja olid esimesel päeval seal pool päeva põhiliselt koos koeraga ja suures toas. Järgmisel päeval läksid uuesti tema juurde. Onu ütles, et lähme poodi ja ta ostis neile jäätist, endale õlut ja suitsu ning nad läksid tema juurde tagasi. Järgmistel päevadel läksid nad Jüri pool väiksesse tuppa, kus olid tema naise huulepulgad ja nad kasutasid neid. Jüri lubas need endale võtta. Jüri rääkis, et naine on surnud. Jüri ei olnud kunagi selle vastu, et nad käivad tema juures. Peale koeraga mängimist ja meikimist vaatasid nad Jüri pool TV-d, mängisid peitust, tegid süüa vahel ja koristasid. Kui kannatanu esimest korda läks Jüri poole, oli ta kusagil 10-11-aastane. Y oli neist kõige noorem, kusagil 7-aastane. Nad vaatasid Jüri pool telekast filme. Jüri näitas neile seksuaalseid filme, mis jooksid telekast. Jüri ise pani need filmid neile mängima. Nemad ise kanaleid ei valinud. Peale kannatanu vaatasid neid filme kõige rohkem Y. Kui Jüri need filmid esimest korda pani, läks kannatanu Z kööki, nemad ei vaadanud neid. Jüri jäi X ühte tuppa, suurde tuppa filme vaatama. Nad käisid Jüri pool vannitoas vannis. Ei mäleta seda, kes tuli selle peale, et vannis käia. Kannatanu teada neist keegi ei öelnud seda, et nad läheksid vanni, aga ta ei mäleta täpselt. Kannatanul endal ei olnud huvitav seal vannis käia. Ta ei tea, miks ta käis vannis. Jüri pool ei olnud vannis midagi huvitavamat, mida kodus ei ole. Kannatanul on kodus vann ja ema lubas vannis ka kauem sulistada ja vannivahtu lasta. Jüri pool vannis käis kannatanu koos Y ja X, hiljem tuli ka W. Tavaliselt käisid nad vannis kolmekesi. Riidest võtsid nad lahti väikses toas ja ka vannitoas. Kui väikses toas riidest lahti võtsid, läksid vannituppa, rätikud ümber. Jüri käis ühe korra vannitoas, kui tüdrukud vannis olid. Jüri tuli vannituppa, sest neist keegi ei jõudnud kraani kinni keerata ja vesi jooksis. Kannatanud olid paljalt vannis, kardin oli ees. Kannatanu on Jüri pool tantsinud ka. Nad kasutasid Jüri naise meike, et ennast kaunistada. Kannatanu väidab, et tema tantsis oma riietes. Jüri on palunud, et nad tema ees ennast paljaks võtaks aga nad ei ole seda teinud. Kannatanu on rohkem koos W Jüri juures tantsinud. Nad on ennast võtnud Jüri ees pesuväele. Jüri oli sel ajal hommikumantlis. Nad rääkisid kooli pedagoogile kõike seda, mis seal toimus ja ta palus neil lõpetada Jüri pool käimise. Jüri andis neile raha ka, vahel niisama ja ükskord andis siis, kui nad tantsisid talle. Tantsimise eest andis pärast tantsimist kusagil 25 krooni korraga. Nad kasutasid seda raha enda tarbeks. Ülejõe poest ostsid vist jäätised. Jüri on neid pildistanud ka. Ta ise tegi ettepaneku pildistamiseks. Enne pildistamist nad meikisid ennast ja panide midagi kaunistuseks. Jüri elab neljandal korrusel, otse minnes. Kui korteriuksest sisse astuda jääb paremale ukse juurde WC ja kõrval on vannituba. Suur tuba jääb vasakule. Väikese toa uks asub kohe vannitoa vastas. Suur tuba asub väikeset toast mingi vahemaa eemal. Kannatanu on Jüri juures käinud üle 5 korra kindlasti. Jüri on andnud raha üle 3 korra. Kannatanu on Jüri poolt ilma tema teadmata rahakoti kaasa võtnud. Kui see ilmsiks tuli, kartis ta Jürit. Vahetevahel meeldis Jüri pool käia. Ei meeldinud need filmid, mida ta vaatas. Ei meeldinud ka tantsimine tema ees ja riietest lahti võtmine, samuti vanniskäimine. Jüri oli siis üksi, kui nad olid Jüri juures. Mingi aeg ei käinud nad Jüri juures pärast seda, kui üks naine nad sealt ära ajas, aga siis jälle käisid. Jüri lubas neil seal käia. Jüri teadis, et see naine neid ära ajas. Jüri ei ajanud neid peale seda enda juurest ära. 7 Kannatanu Z andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Jüri Raidväli on tüsedam, prillide ja hallikasmustade juustega. Ta on kannatanule võõras inimene, keda kannatanu teab. Kannatanu sattus esimest korda Jüri poole koos X iga. Peale kooli läks ta X juurde, kes ütles, et läheme ühe onu juurde ja nad läksid. X vajutas suvalisi numbreid välisukse kõrval olevatel nuppudel numbrite all ja ühekorra võttis keegi vastu. X ei seletanud, kes see onu talle on, ei öelnud mille jaoks nad lähevad selle onu poole. Kannatanu tundis hirmu, et läheb võõra onu poole, kuid oli nõus X kutsumisega. Kannatanu on käinud Jüri pool 2 korda, ainult X. W ja Y ei olnud siis. Ta oli siis 9 aastane ja käis vist
  2. klassis. Jüri pool käisid nad vannis. Tal kodus endal siis vanni ei olnud. X kutsus teda endaga vanni kaasa. Jüri oli nõus sellega, et nad lähevad vanni. Jüri ka käis sel ajal vannitoas. Ühe korra ta käis ja pistis käe vanni ja teisel korral käis lihtsalt vaatamas, et mis nad teevad. Neile ei meeldinud see, et Jüri käis vannitoas. Nad proovisid teda ära ajada, pritsisid teda veega ja karjusid ka, aga mitte väga valjusti. Jüri pool läksid nad tema magamistuppa ja X ütles, et otsime tema asjad läbi, et äkki leiame raha. Suures toas nad mõnikord õppisid, neil olid õpikud kaasas ja tegid õppetükke. Jüri juurde läksid nad pärast kooli. Kannatanu vanemad ei teadnud, et ta võõra onu juures käis, ei julgenud sellest vanemtele rääkida. Jüri vaatas mõnikord telekat, filme. Oli vist nii, et kannatanud tahtsid midagi muud vaadata kui Jüri vaatas ja nad panid teisele programmile, kuid Jüri pani ikka tagasi selle programmi peale, mida ta eelnevalt vaatas. Jüri on neile ka raha andnud. Ükskord andis sellepärast, et nad tahtsid midagi süüa ja ta andis X ile, et ta ostaks burgerit. Ei mäleta kas ta läks ostma. Kannatanule ei ole raha andnud, ainult X i kätte andis. Kord X küsis, kas ta annaks raha ja Jüri ütles, et ta annab siis, kui nad võtavad alumise osa ära ja nad võtsid ja ta vaatas neid natuke ja siis võisid tagasi panna alumise osa ja ta andis raha. Nad pidid kõik maha võtma, nii pikad kui aluspüksid. Umbes 1 minuti olid nad nii ja siis Jüri ütles, et võivad tagasi panna. Ei tea, miks seda tegi, kui Jüri palus seda teha. Ta kartis Jürit sel ajal. Jüri käitus nii, et ta hakkas teda kartma. Tal oli mõnikord vihane nägu peas. Tal oli närvis nägu mõnikord ja hästi vahepeal oli vihane hääl. Jüril oli hommikumantel seljas siis kui nad pidid püksid maha võtma. Kannatanu väitel oli Jüril kogu aeg hommikumantel seljas, kui nemad seal käisid. Jüri pool kuulis kannatanu naise häält aga ei näinud teda. Ei tahtnud seal enam käia ja seetõttu lõpetas kannatanu Jüri pool käimise. Kannatanule ei meeldinud Jüri pool käia. Vannitoa uks oli vist lukustatav seest. Neil ei olnud uks lukus. Kui Jüri käis vannitoas, siis ei olnud vannil kardinat ees. Ei tea, miks nad ei tõmmanud kardinaid ette. Tunnistaja M.T. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Y ja W isapoolne vanaema. Jüri Raidvälja ei tunne. Nad tulid W poe juurest ja W ütles, et see ongi see Jüri. Tunnistaja vaatas, et vanem mees vanus 50-60 aasta vahel. Mantel oli tal seljas. Varem tunnistajale ei räägitud midagi. Tüdrukud hakkasid omavahel riidlema ja nimetasid Jüri nime. Tema oli huvitatud ja küsis, et kes see Jüri on. Nad vaikisid ja hakkasid muigama. Hakkas huvi tundma, et kes see mees on. Ääri- veeri hakkasid rääkima. W ütles, et Y läks ühe vana mehe juurde ja Y ütles, et W ka käis. Tunnistaja hakkas uurima, et mis mees see on. See oli 2 aastat tagasi umbes, suvi ei olnud aga talv ka mitte, oli kas kevad või sügis. Tunnistaja ei tea kas Y ja W kõike rääkisid talle. Kooli kutsuti teda ka, oli psühholoog ja politsei. Ta sai C kaudu rohkem teada. Rahakoti loo sai päris hilja teada. Sai teada oma tüdrukutelt, küsis, et miks nad sinna lähevad, küsis kas sel mehel on lapsed. Tänava peal olevat saanud tuttavaks, mees oli koeraga jalutanud. Hakkasid tema pool käima. Tunnistaja küsis, kas ta kutsus neid enda poole või meelitas. Tüdrukud kinnitasid, et ei meelitanud ega ähvardanud. Nad olevat väljas olnud ja öelnud, et on külm, lähme Jüri poole, et seal saab värvida huulepulkadega. Et nad vannis käisid ja tantsisid, sellest 8 sai tunnistaja hiljem teada koolis politseiniku käest. Teda kutsuti kooli, teised vanemad olid ka ja nad hakkasid arutama ja siis said rohkem teada. Tema tüdrukud rohkem ei rääkinuid. Ta keelas neil sinna minna ja hakkas kontrollima ka, et võib-olla käivad veel seal. Y ja W käivad X iga ühes koolis ja elavad lähestikku. Tunnistaja teadis, et nad sõbrustavad. Ta ei näinud selles sõpruses midagi halba. Vahepeal nägi, aga lapsed ütlesid, et ta on hea ja tundus sõbralik. Tunnistaja A.R. andis ütlusi selle kohta, et C on tema tütar. 2 aastat tagasi kuulis ta tütre klassijuhatajalt, et tütar on käinud võõra meesterahva juures. Kutsuti kokku lastevanemad. Enne klassijuhatajaga rääkimist ei teadnud midagi. Kodus oli kord, et peale kooli pidi C minema koju. Mitte alati ei saanud seda järgida, olid pikad tööpäevad. Kui olid pikad tööpäevad, jõudis tunnistaja koju kella 17-18 ajal. Selleks ajaks mõnikord ei olnud C kodus. Tunnistaja tundis huvi, kus ta on ja helistas. Vahest oli klassiõe pool. Enne seda, kui tunnistaja sai teada, et tütar käib võõra meesterahva juures, märkas, et C oli endasse tõmbunud ja vaikne. Kui küsis, kas on midagi juhtunud ei vastanud ta midagi. Tavaliselt ta ei ole vaikne. Peale seda, kui koolis oli vestlus, rääkis ta Y. Väga ei hakanud urgitsema. Ta olevat käinud selle mehe kodus, sõbrannad kutsusid kaasa. Ta ütles ainult seda, et sõbrannad kutsusid ja X olevat öelnud, et ta ei ole enam tema sõbranna kui ta kaasa ei lähe. Vanniskäimist rääkis ja et olid tantsinud, mitte tema vist otseselt. C rääkis riietamisest ja vanniskäimisest. See oli ka kõik mis ta rääkis. See oli tema jaoks ebameeldiv. C oli esimene, kes läks kooli rääkima sellest. Iseseisvalt lõpetas seal käimise ja rääkis sellest klassijuhatajale. Ta ikkagi ei taha sellest rääkida, on endassetõmbunud. Kodus ei oli kunagi pääsu pornofilmide ja seksajakirjade juurde. Peale seda juhtumit ei ole C X iga suhelnud ja ei suhtle enam. Enam ei käi nad ühes koolis aga kevadel õppisid ühes koolis ja ühes klassis. Tunnistaja V.T. andis ütlusi selle kohta, et ta sai tütre X iga juhtunust teada klassijuhataja käest. Temani oli info jõudnud. Koolis võttis arutelust osa X i ema. Tütrelt sai küsitud, aga ta ei rääkinud suurt, ei tahtnud rääkida. Emale ka väga vähe rääkis. Ei saanud sellest aru, miks ta pidi seal käima. Tunnistaja küsis tütrelt, kust see rahakott pärit on. Selgitas, et kingiti, kas Y või üks õdedest. Sai vist helistatud nende vanaemale. Ütlesin X ile, et see tuleb välja nagunii kui ta luiskab ja tuligi. X on luiskaja. Mida on võimalik varjata seda varjab, kaldub fantaseerimisele. X ise viis rahakoti kooli. Varem ei ole selliseid märke olnud, et ta on huvi tundnud sellises vanuses meeste vastu. Mingi tõetera peab tema jutus olema. Raske on öelda, kui palju tõtt rääkis. Talle ei meeldi eriti kui keelata. Abikaasale on tüdrukud näidanud seda meest, kui nad ükskord autoga sõitsid. X ei ole koolis on kambajuht ega sabassörkija aga ta tahaks olla teistest üle. Mõningate puhul võib-olla on tal koolikaaslastele ka mingi mõju teatud määral, aga mitte kõigi puhul. Praegu on X rahulikumaks jäänud. Enne kooli lõppu hakkas aga poppi tegema. X õdedega ja W mängisid ühe õue peal väiksest peale. Tal oli mingil määral kindlasti mõju nende tüdrukute peale, on neist kõige vanem. Tunnistaja E.P. andis ütlusi selle kohta, et ta elab Jüri Raidväljaga alates 1984.a.-st ühes sektsioonis. 1979.a.-st on Raidväli seal majas. Tunnistaja elab otse tema peal. Sugulased nad ei ole. Kõik asjad mis on olnud, on lahenenud vestluse käigus. Ta oli väga õnnetu kui ta abikaasa väga haige oli ja palus tunnistajat käia abikaasaga vestlemas. Tunnistaja käis Jüri Raidvälja juures kodus niipalju, et viis talle 2 nädala tagant mune. Peale bridžikaaslaste tal eriti kedagi külas ei käidud. Munatoomise ajad olid kokku lepitud. Tema abikaasa palus, et tunnistaja viiks neile ka mune. Siis pole Jüril kedagi külas olnud. Jüri riietus normaalselt: dressipüksid, õhuke särk või viigipüksid. Raha oli pükste taskus, võttis sealt. On sedavõrd karismaatiline meesterahvas, mingit noorte ahistamist keegi ei usu. Pigem pidi hoidma end naiste eest. Abikaasa kaotust elas ta üle väga rängalt. Alates keskkoolist olid nad tuttavad. 9 Tunnistaja korter on Jüri Raidväli korteri peal ja neil on ühesugused korterid. Ühel korrusel on kolm korterit. Nemad elavad keskel, 2-toalises korteris. Kui astuda väliskoridorist korterisse, jääb paremale vannituba ja vasakule elutuba. On pikk koridor, neljanurkne. Kui välisuksest tulla, on köök otse. Magamistuba on köögi kõrval ja uks on vasakult köögi kõrvalt sisse minna. Köögi ja väikese toa vahel on seinakapid. Väikse toa uks on enamvähem vannitoa vastas. Köögiuks läheb lahti köögi poole ja vastu väikese toa seina. Suuretoa uks käib lahti koridori poole. Koridor on täisnurkne 1,3 laius. Väikesest toast vannituppa on 1,3 m. Kui suures toas istuda või olla toa uksel, ei ole näha vannitoauks. Toauks on nurga taga. Jüri pool käisid mängimas peale abikaasa surma tema töökaaslase lapsed. Jüril ei ole fonolukul kella. Nad helistasid vahel tunnistajale. Mängisid koeraga, seda oli kuulda. Tunnistaja on harva kodus. Raadio ja televiisor mängivad tal harva, tahab vaikust nautida ja seepärast on palju kuulda. Nende laste nimesid ei tea, ei ole huvi tundnud. Nad vahel andsid uksekella ja tunnistaja vahel ka lasi nad uksest sisse. Küsis kuhu lähevad. Ütlesid, et onu Jüri juurde B. ga mängima. Jüri Raidväli ei rääkinud, miks lapsed tema juures käivad. Tunnistaja kuulis, kuidas koeraga mängisid. Oktoobris 2003.a. suri abikaasa ja vahetult pärast tema surma käisid lapsed umbes poole aasta jooksul. 2003.a. lõpp ja 2004.a. neil kummalgi ei käinud palju külalisi. Oli üks õhtu, reedel, novembri keskel. See pidi olema
  3. novembri õhtul kella 19 ajal kõige varem, sest varem ei jõudnud tunnistaja koju. Vähem kui tunni jooksul helises telefon ja ta vajutas automaatselt ukse lahti, arvas, et oma pere. Üks väike tütarlapsehääl ütles, et tahab onu Jüri juurde minna. Tunnistaja tegi ukse lahti ja kuulis natukese aja pärast aktiivset laste vestlust ja läks vaatama. Kuulis ka Jüri häält. Tunnistaja juurde jooksis üks nooruk ja üks väike tüdruk. Oli 10-12 last trepikojas. Üks nooruk tuli tunnistaja juurde 5 korrusele ja üks tüdruk, mitte vanem kui 12, tal oli suur villane rätik peas. Püüti selgeks teha, et Jüri ahistas ühte tütarlast, võttis tal käest ja kutsus enda poole. See pidi olema Ülejõe kaupluse juures. See tekitas kõhedust, sest sinna poe juurde kogunevad lastekambad, kes ei ole heasoovlikud. Tunnistaja küsis, kes see tütarlaps oli, öeldi et 14- aastane, küsis nime, vist oli X . Küsis kas see tütarlaps on seal. Öeldi, et läks koju. Küsis, et miks ei lähe rääkima vanematega. Ei saanud aru põhjusest, miks ei läinud vanemate juurde. Jäi mulje, et need noored tahtsid Jürit ära kasutada selleks, et talt midagi välja pressida. Tunnistaja sai aru, et ahistamine pidi seisnema selles, et Jüri võttis X il käest kinni ja tahtis teda jõuga enda poole kutsuda. Nii see nooruk selgitas. Tunnistaja ütles, et neid asju lahendavad täiskasvanud, siis ta ütles, et on 18-aastane. Tunnistaja on kindel, et ei olnud nii vana. Jüri helistas tunnistajale mobiililt ja ütles, et noorukid käisid uuesti ja tema naaber oli ukse lahti teinud. Väideti, et Jüri olevat väänanud tüdruku kätt ja vanemad viisid ta traumapunkti. Tunnistaja helistas tütrele ja tütar ütles, et vanemat meesterahvast tahetakse ära kasutada. See oli novembrikuu, aastas võin ka eksida. Tunnistaja helistas politseisse ja ütles korrapidajale, et tema all elab vanem leskmees keda noorukid ära tahavad kasutada. Öeldi, et kui tulevad veel, siis nad ei laseks neid enam välja ja kutsuks politsei. Tunnistaja väidab, et ei käi Jüri Raidvälja palju läbi. Viib talle vahel mune. Ei ole tema pool olnud sel ajal, kui lapsed on seal olnud. On olnud situatsioone, kus Raidväljade pere on tunnistajat ja tema lapsi väga palju aidanud. Jüri saatis oma abikaasa tunnistaja juurde, kui viimase lapselaps oli väga haige. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et Jüri Raidväljale KarS § 179 lg. 1 järgi esitatud süüdistus on tõendatud. Süüdistatava ütlused on kuriteokoosseisu olulistes tõendamiseseme asjaoludes kattuvad kannatanute ütlustega. Nii süüdistatav kui kannatanud kinnitavad samu asjaolusid: tütarlapsed käisid Jüri Raidvälja pool kodus ja veetsid tema juures korduvalt aega mitmeid tunde. Kõik neli kannatanut, tütarlast, kes Jüri Raidvälja pool käisid, oli vanuses alla 14 aastat. Nad meikisid ennast Jüri Raidvälja abikaasast järele jäänud vahenditega, s.h. huulepulkadega, riietasid ennast Jüri Raidvälja elukohas olevate riietusesemetega, käisid vannis ja vaatasid pornograafilisi teoseid. 10 Kohtul ei ole alust kahelda alaealiste kannatanute ütluste usaldusväärsuses tõendamiseseme asjaoludes. Kannatanute ütlused on detailides kokkulangevad ja kirjeldavad nende endi kogetut Kannatanute ütluste kuulamisel osalenud sotisaalpedagoogi hinnangul olid kannatanute ütlused eakohased, natuke elukogenud. Sotsiaalpedagoog on varem kokku puutunud X ja tema hinnangul ei tasu puhta kullana võtta kõike, mida nimetatud kannatanu räägib. X on kannatanutest kõige vanem. Kuigi ta väidab, et ka temale ei meeldinud kõik Jüri Raidvälja juures toimunu, on ta rahulolematu selles, et neile võõra naisterahva sekkumise tõttu suhted Jüri Raidväljaga lõppesid. Need asjaolud annavad alust järeldada, et X ütlused ei ole detailides usaldusväärsed. Nii ei kinnitanud X kohtus eeluurimisel antud ütlusi selles, et kannatanud võtsid ennast Jüri Raidvälja ees paljaks. Kannatanute ütlusi selles, et Jüri Raidväli käis nende vannis oleku ajal vannitoas ja pani tüdrukute vannis oleku ajal kätt vannivette, ei lükka teised tõendid ümber. Kohus leiab, et süüdistatava vannituppa mineku põhjused: kraani kinnikeeramise vajadus ja käterättide andmine, olid otsitud põhjused. Kannatanu C ütlused sellest, et nad pritsisid onu veega ja tõrjusid tema tulekut karjumisega, ei kinnita süüdistatava vannituppa mineku objektiivset hädavajadust nimetatud põhjustel. Süüdistatava ütlused on olulistes tõendamiseseme asjaoludes usaldusväärsed, kuid detailides on ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda juba eelpoolnimetatud otsitud põhjuse tõttu. Süüdistatava ütluste usaldusväärsust kahandab ka süüdistatava poolt kannatanute isikutele antud hinnang: kaupluse juures tegevusetult passivad halbade kommetega lapsed. Koolist antud iseloomustuse järgi on Y suhtumine õpetajatesse alati väga sõbralik ja avatud. Õpetajate korraldusi täidab ta vastuvaidlematult. Õppimises on ta vaatamata tagasihoidlikele saavutustele väga püüdlik. Y on väga sõbralik ja abivalmis nii eakaaslaste kui ka täiskasvanute suhtes (tl. 121). W iseloomustatakse rahuldava õppeedukusega füüsiliselt osava õpilasena. Y meeldib lugemine ja sõpradega koos olemine. Talle meeldib tunnustus klassikaaslaste ja õpetajate poolt. Koolis on W rahulik ja vaikne tüdruk. Ta väldib ebameeldivusi ja tülisid. Oma eksimusi ta tunnistab ja võtab neist ka õppust. Enda positsiooni klassis ta määratleda ei oska (tl. 122). X kordas
  4. klassis klassikursust mitterahuldavate hinnete tõttu emakeeles, matemaatikas ja loodusõpetuses.
  5. klassi lõpetas ta kolmede-neljadega, kehalises kasvatuses oli aastahindeks viis. X i suureks probleemiks on fantaseerimine ja valetamine. Valetamise põhjused on erinevad, kuid tihtipeale on eesmärgiks endast parema mulje jätmine (tema arvates) või siis vajadus tähelepanu järele. Seetõttu on tal suhted klassikaaslastega üsna keerulised. X on kaaslaste vastu sõbralik, kuid vahel on tema sõprusavaldused pisut pealetükkivad ja mõnikord teeb ta sõpruse võitmiseks täiesti valesid asju. X suhtleb kahe tüdrukuga, üks neist on C. Selles sõpruskolmnurgas tuleb aga ette arusaamatusi ja tülisid.
  6. klassis jäi mulje, et X tunnistab oma vigu ja püüab ennast parandada. Klass hakkas sellest temasse paremini suhtuma (tl. 123). C õpitulemused on olnud head. Tema õpitulemused on paranenud ja
  7. klassi lõpetamisel avaldati talle direktori käskkirjaga kiitust hea õppimise ja käitumise eest. C on väga töökas. Ta saab hästi hakkama enda ja oma looma eest hoolitsemisega. C on üsna iseseisev, asjalik ja toimekas. Y meeldib rahvastepall ja tantsimine. Ta võtab meelsasti osa klassiõhtutest ja muudest klassiüritustest (tl. 124). Kannatanute iseloomustuste järgi on nad kehaliselt aktiivsed lapsed. X iseloomustamisel on pedagoogid ja vanemad samal arvamusel. Tema vajadus suurem tähelepanu järele mõjutab ja suhteid sõpradega. Kui X oma vigu on tunnistanud ja ennast parandada püüdnud, muutuvad ka suhted tasakaalukaks ja paraneb teiste suhtumine temasse. Süüdistatava ja kannatanute ütluste järgi olid kannatanud alati Jüri Raidvälja elukohas mitmekesi ja neist üks oli alati X . Kannatanute ütluste järgi andis neile Jüri Raidvälja elukohast ja seal kasutamiseks olevatest meigivahenditest teada X . Sellest järeldub, et viimane oli aktiivne suhete looja süüdistatavaga ja kutsus tema juurde ka oma sõpru. Jüri Raidväljaga suhtlemise keskseks figuuriks oli koer. Tema ja lastele kasutamiseks lubatud huulepulgad ja muud kosmeetikavahendid sidusid kannatanuid süüdistatava elukohaga. Kannatanud ja süüdistatav 11 on andnud samasisulisi ütlusi selles, et kuidas kannatanud süüdistatava juurde tee leidsid. Süüdistatav jalutas koeraga kannatanute koolitee ja mänguväljakute läheduses ning koera armastavad kannatanud pöördusid süüdistatava poole koeraga mängimiseks. Laste vajadus suhelda loomadega ja nende eest hoolitseda on loomulik vajadus. Kannatanutel Y ja W on loomad eest hoolitsemise kogemus merisea pidamisega. Asjaolu, et lapsed koeraomaniku elukohta hakkasid käima sõltus süüdistatavast, kes andis neile selleks loa. Ta ei lõpetanud laste oma elukohta lubamist ka siis, kui täiskasvanud kolmas isik sekkus süüdistatava ja kannatanu suhetesse. Kannatanu X ütluste järgi Jüri Raidväli teadis, et tüdrukuid oli tema elukohast ära aetud, kuid nad jätkasid pärast seda tema juures käimist. Kannatanu vastavates ütlustes ei ole põhjust kahelda ja seetõttu on ütlused selles osas usaldusväärsaed. Kannatanu X ütlused ja süüdistatava tema elukohas jätkuv samasugune käitumine kannatanutega tõendavad süüdistatava otsest tahtlust suhelda kannatanutega neid seksuaalselt ahvatledes. Kannatanute seksuaalne ahvatlemine seisnes eelkõige lastele huulepulkade kasutamise võimaldamises. Iseenesest süütu tegevus toimus vanemate teadmata. Lapsed muutsid huulepulkade kasutamisega enda välimust täiskasvanute välimusele sarnaseks ja toimetasid omaette laste vanemate suunamiseta. Kuna neid seejärel süüdistatav ka pildistas, mõjutas ta neid sellisele tegevusele tähelepanu juhtimisega. Edasised tegevused toimusid juba süüdistatava enda juhendamisel ja soovide järgi. Nii nõudis ta kannatanutelt enda keha paljastamist, napis riietuses poseerimist ja enda ees tantsimist, millega kaasnes ka vannis käimine. Laste huvi vee ja selle vaba kasutamise vastu hoidis nende tähelepanu kõrval vee kasutamisega kaasnevalt alasti liikumiselt ja süüdistatava jälgimisest. Süüdistatava elukohas tubade ja vannitoa paiknemine võimaldas süüdistataval laste tegevust jälgida teisest ruumist sisenemata nendega samasse ruumi. Dokumentaalsete tõenditega: läbiotsimise protokolliga (tl. 59-62) ja asitõendite – fotode vaatlusprotokolliga (tl. 80-88) on tõendatud Jüri Raidvälja elukohas ajakirjade Maaja, Pilk, Mr Alex, Sexer, Eeva, Erotoca, Flirt, Erootikan Maailma ja Boba ning kannatanutest tehtud fotode olemasolu. Erootika ajakirju ja ajalehti leiti kokku 158 eksemplari. Leitud ja välja antud ajakirjad ja –lehed asusid suures toas akna all asuvas kapis kõige ülemisel riiulil ja koridori riidekapi kõige ülemisel riiulil. Ära võeti 7 Kodak fotonegatiivi riba, millel peal 34 pilti ja 4 Kodak filmirulli, 8 Fujifilm filmirulli ja 9 filmirulli karpide see. Fotode vaatlusega tuvastati 3 fotot ja eraldi 3 negatiivi, millel on kolm tütarlast koos koeraga ning 11 pildil on paljastatud kehadega naisterahvad. AS-i Starman kaabel-TV liitumis- ja teenuse osutamise leping koos programmide nimistuga (tl. 116118) tõendab Jüri Raidvälja elukohas 67 TV-programmi kättesaadavust televiisori vahendusel, nende hulgas kolm TV 1000 programmi. Süüdistatav ei välista nimetatud programmides erootilise ja pornograafilise sisuga saadete ülekandmist ka päevasel ajal. Lisaks nimetatud programmidele olid vastava sisuga ülekanded ka teistelt kanalitelt. Süüdistatav ja kannatanud on andnud samasisulisi ütlusi selles, et telekanaleid vahetati on otsiti sobivat. Juba eeltoodud põhjustel hindab kohus usaldusväärseteks kannatanute ütlusi selles, et teleprogramme valis süüdistatav. Usaldusväärsed ei ole süüdistatava ütlused selles, et lapsed otsisid vastava sisuga programme. Oma ea ja kogemuste tõttu oli süüdistataval võimalik lapsi suunata. Kui ka vaadati multifilme ja teisi lastele sobivaid programme, ei välista see pornograafilise sisuga programmide vaatamise koos lastega. Oma ea tõttu oli selleks kõige mõjutatavam Y, kes kannatanute ütluste järgi koos süüdistatavaga sageli koos televiisorit vaatasid. Kannatanute ütluste kohaselt nad eristasid pornograafilise sisuga teoseid teistest. Kodus neid ei olnud võimalik näha. Pornograafilise sisuga ajakirjad ja ajalehed olid samuti kannatanutele kättesaadavad. Läbiotsimisel äravõetud Boba oli lastele kättesaadavas kohas. Samal ajal ajakirjade asukoht kõrgel kapis ei välistanud nende kättesaadavust lastele. Süüdistatava sõnul ronisid lapsed nende ajakirjade asukohta tema nähes ja korterit koristades tõstis ta ajakirju ümber. 12 Kannatanute kohtuistungil süüdistatava isiku kohta antud ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokollidega (tl. 6-7, 15-16, 27-28, 50-51) on tõendatud kuriteo toimepannud isik, kelleks on Jüri Raidväli. Kannatanud Y, W, C ja X tundsid ära ühe ja sama isiku ning kirjeldasid isikut nägemata teda samade tunnuste järgi. Kannatanute kirjeldused olid kokkulangevad ja kirjeldasid süüdistatavale iseloomulikku välimust: kehaehitust, vanust, juuste värvi. Süüdistatava ja kannatanute ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht: ajavahemikus 2004 augustist kuni 2005 jaanuarini korduvalt süüdistatava korteris Tartus, K. 20-
  8. Asjaolu, et Jüri Raidväli teadis kannatanute vanust on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, mille järgi ta haletses lapsi, toitis neid ja laskis neil enda juures koolitööd teha. Seega toimusid teod teadvalt nooremate kui 14 aastaste suhtes. Ühel korral käskis Jüri Raidväli X , C ja W lahti riietuda, mida lapsed olid sunnitud tegema hirmus süüdistatava ees. Piisav on hirmu tundmine süüdistatava näoilme ja kõnetooni muutmisega, millest oli lastel alust järeldada kurjust. Ühel korral andis Jüri Raidväli X. ja Q. rätikud ja käskis neid puusa ümber panna ning tantsida tema ees, mida tüdrukud ka tegid, seejärel käskis rätikud maha võtta ja vaatas tüdrukuid, kui nad olid aluspesu väel. Kannatanute vastavat tegevust tasus süüdistatav raha andmisega. Eelnevalt lastele maiustuste ostmisega oli süüdistatav oma vastavat käitumist kinnitanud. Hirmu ja tasu saamise mõjul allusid lapsed süüdistatava tahtele. Tunnistaja E.P. ütlused ei lükka ümber kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Tema ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et lapsed kasutasid ära Jüri Raidväli heatahtlikkust ning hakkasid temalt välja pressima. Ka tunnistaja oli üks nendest, kes laskis kannatanud süüdistatava elukohta. Kolmanda isiku, tundmatu naisterahva sekkumise tõttu konflikti tekkimise järel asus ta juhtunut arutlema oma tuttavate ja lähedastega, kes avaldasid oma arvamust tegelikke asjaolusid teadmata. Tunnistaja on teinud järeldusi nendest aruteludest lähtudes. Tunnistaja on süüdistatavaga samal arvamusel selles, et kannatanud on halbade elukommetega lapsed. Kohtuistungil uuritud tõendid lükkavad selle ümber ja näitavad kannatanuid kui normaalseid ja eakohaselt käituvaid lapsi. Tunnistaja vastav arvamus võib olla põhjustatud pikaajalistest headest perekondlikest suhetest süüdistava perekonnaga. II. Süüdistatav Jüri Raidväli andis ütlusi ka selle kohta, et tal oli revolver all lukustamata sahtlis. Ei oska öelda täpselt millal relva soetas, nõukogude aja lõpus. Ta ostis 4 pudelit viina. Tuli üks must juurde ja küsis, et mis ta teeb selle viinaga, et andku pool talle. Küsis, mis ta saab selle eest. Nii see vahetus toimuski, sai revolvri. 2 viina eest sai ta siis revolvri. Omandas relva ilma sihtmärgita. Kuna neid pudeleid vaja ei olnud. Padrunid olid koos relvaga, trumlis, oli 5-6 padrunit. Relvast tulistanud ei ole. Nii nagu relv seisis nii seisis. Relvaluba ei taotlenud, sest ei olnud seda vaja. Selge see, et sellise relva jaoks luba ei anta. Tal ei olnud seda vaja, oli nagu suveniir, lihtsalt unustas selle. Relv seisis sahtlis paberite all, lapsed ei oleks seda märganud. Ei tulnud selle peale lihtsalt, et politseikampaaniate ajal, kus tehti ettepanek loata relvad ära anda, ei andnud revolvrit ära. Süüdistatava süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Läbiotsimise protokolliga (tl. 59-62) ja asitõendite - relva ja padrunite vaatlusprotokolliga (tl. 66-67) on tõendatud Jüri Raidväli elukohas Tartus, K. 20-26 relva ja padrunite olemasolu. Revolver, mille trumlis oli 6 padrunit, võeti ära suure toa sahtlitega kapist kõige alumisest sahtlist. Kapi peal on arvuti monitor. Süüdistatav ütlustega ja eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud nende hoidmine 1980test aastatest kuni 03.11.2005.a. Kohtuballistika eksperdi arvamusega (ekspertiisi akt nr TB-32305/7721, tl. 72-73) on tõendatud, et läbiotsimisel äravõetud ja asitõendiks olevad revolver on tulirelv ja padrunid olid laskekõlblikud. Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituse vanemkonstaabel Andres Rubeni õiendiga on tõendatud relvaregistris Jüri Raidväli andmete puudumine (tl. 68). Relvaseaduse § 12 lg 2 p 2 mõistes on ka laskekõlbulik käsitöönduslikult valmistatud 5,6 kaliibriline revolver tulirelv ja Relvaseaduse § 17 lg 2 p 3 mõistes on kuus väikesekaliibrilist (5,6mm/cal 22) 13 laskekõlbulikku ääretulepadrunit tulirelva laskemoon. Relvaloa puudumisel relva ja padrunite hoidmisega rikkus Jüri Raidväli Relvaseaduse § 45 lg. 1 nõudeid, kuna tal puudus vastav õigus Relvaseaduse § 34 lg. 1 ja 2 sätestatult. Relvaseaduse § 45 lg. 2 järgi relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Relvaseaduse § 45 lg. 3 järgi tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna. Relva ja laskemoona hoides võimaldas Jüri Raidväli neile juurdepääsu kõrvalistele isikutele, lastele. Seega ei olnud Jüri Raidvälil relva loata hoidmisel ka tingimusi, mis välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu ja ta rikkus sellega Relvaseaduse § 45 lg. 2 nõudeid. Jüri Raidvälil leiti 1 relv. Relvaseaduse § 46 lõikes 4 nähakse ette üle kaheksa tulirelva hoidmise tingimused. Seetõttu ei ole alust süüdistatavale ette heita Relvaseaduse § 46 lg. 4 rikkumist. Jüri Raidväljalt leitud ja äravõetud relv ning laskemoon olid koos, padrunid relva trumlis. Seetõttu ei ole tegemist laskemoonaks olnud kuni 12,7 mm kaliibriliste padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemisega, millele järgneb vastutus Relvaseaduse § 89 13 järgi väärteomenetluses. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kummaski Jüri Raidväljale esitatud süüdistuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on Jüri Raidväli varem karistamata isik. Jüri Raidväli on pensionär Tunnistaja Eha Pulla, kes tunneb Jüri Raidvälja pika aja kestel naabrina, on teda iseloomustanud positiivselt, tagasihoidliku ja heade isikuomadustega inimesena. Jüri Raidvälja iseloomustamiseks ei ole negatiivseid asjaolusid esitatud. Arvestades varasema karistatuse puudumist on võimalik Jüri Raidvälja mõjutada edaspidi hoiduma kuritegudest teda mõjutades KarS § 418 lg. 1 järgi kergemaliigilise karistusega alla KarS § 44 lg. 1 ettenähtud keskmise määra. Kuriteo asjaolusid arvestades on piisav karistus miinimummäära lähedal sanktsiooni 1/5 ulatuses. Kohus ei tuvastanud neid asjaolusid, mille tõttu kergemaliigilise karistuse kandmine ei ole võimalik. Arvestades kuriteo toimepanemise aega on relvaseadusega reguleeritud relva ja laskemoona hoidmise korda rikutud pika aja vältel vaatamata riigi poolt politseiorganite vahendusel tähelepanu juhtimisele rikkumine lõpetada. Sel põhjusel on vajalik kohaldada lisakaristust KarS § 51 alusel. Süüdistatava mõjutamiseks piisab lisakaristusest tähtajaga keskmise määra lähedal. Vaatamata asjaolule, et Jüri Raidvälja poolt teise kuriteo toimepanemise ajal vältas tema kuritegu relva ja laskemoona hoidmisel, on tema isikut arvestades alust järeldada, et lahendatavad kuriteod on juhuslikku laadi. Seda näitab süüdistatava varasem laitmatu eluviis. Kuigi ka teise, KarS § 179 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud alternatiivsed karistused: rahaline karistus või vangistus kuni ühe aastani, ei pea kohus võimalikuks teist kergemaliigilist karistust mõista seetõttu, et pensionärile võivad rahalised karistused osutuda liigselt koormavaks ja ülejõukäivaks. Raskemaliigiline karistus keskmises määras on proportsionaalne kuriteo ulatuse ja süü suurusega. Arvestades Jüri Raidvälja varasemat laitmatut eluviisi on teda võimalik raskemaliigilisest karistusest vabastada KarS § 73 alusel minimaalse katseajaga. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud 14 Kriminaalasjas on asitõendiks läbiotsimise käigus Jüri Raidväli korteris ära võetud relv, mis asub Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituse relvahoidlas akti nr. 159 alusel (tl. 69). Padrunid on ekspertiisi käigus ära kasutatud (tl. 73). Kannatanute ülekuulamised ja äratundmiseks esitamised salvestatuna CDdele asuvad kriminaaltoimikus; läbiotsimise käigus leitud fotofilmidest tehtud pildid asuvad kriminaaltoimikus. KarS § 421 ja § 83 lg. 1, 2, 4 alusel tuleb käsitöönduslikult valmistatud revolver (5,6 mm/cal .22) konfiskeerida.

§ 126lg.

3 p. 1 alusel tuleb jätta kriminaaltoimikusse järgmised asitõend: kannatanute ülekuulamise ja äratundmiseks esitamise salvestused CD-del ja läbiotsimise käigus leitud fotofilmidest tehtud pildid. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 5400 krooni.

§ 175

lg l p 3 alusel ekspertiiside tegemise kulud on 3800 krooni;

§ 175

lg l p 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 krooni;

§ 175lg.

1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 227.40 krooni (tl. 179). Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda

§ 180lg 1 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
  2. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.