1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.04.2002.a. Karistusaeg lõpeb 24.04.2010.a.
lg 2 p 1 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära ning nõustus elektroonilise valve kohaldamisega 24.04.2006.a. 04.05.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Juri OSTROVSKI on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata. Tartu Vangla toetab Juri OSTROVSKI tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist ja tema allutamist elektroonilisele valvele. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Juri OSTROVSKI tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isik vajab pikaajalise vangistuse tõttu järelvalvet ja toetust, mida kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve võib võimaldada. Prokurör ei toeta Juri OSTROVSKI’i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et kuigi Juri OSTROVSKI on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata, on isikut karistatud väga raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises ning prokurör leiab, et sel juhul tuleb mõistetud karistus lõpuni ära kanda. Isik on küll vangistuses viibides laitmatult käitunud, kuid ainuüksi see ei saa olla ennetähtaegse vabastamise aluseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Juri OSTROVSKI on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja ta on nõustunud elektroonilise järelevalvega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Soovib elada vabaduses rahulikku perekonnaelu, töötada, on mõistnud, et inimelu on kalleim vara, mis inimesel on. Kohtunik leiab, et Juri OSTROVSKI vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest pisut üle poole ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Selgunud on aga, et Juri OSTROVSKI on isik, kes kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Ennetähtaegne vabanemine, ka koos lisakohustusega alluda teatud aeg elektroonilise järelevalve alla, ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Nii vangla kui ka kriminaalhooldaja leiavad oma arvamustes, et isiku elus on oluline roll materiaalsetel väärtustel ja seetõttu uue kuriteo riski suurendab võimaliku majandusliku kasu saamise eesmärk. Isik ei ole osutunud efektiivseks probleemilahendajaks, kriitiline eneseanalüüs puudub. Samuti ei oska öelda, kust ja millistest allikatest tuleksid vahendid, millest omi püstitatud eesmärke ellu viia. Kuigi isik on kinnipidamisasutuses viibides teinud oma teost järeldused, on ühtteist õppinud, on käitunud korrektselt, vabanedes leiaks töö, asub kohus siiski seisukohale, et arvestades just toimepandud teo raskust ja laadi, oleks antud hetkel, kui isik on natuke üle poole mõistetud karistusest ära kandnud, siiski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.