Kohustada Markel KURVITS’at täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Põlva Maakohtu 30.01.2001.a. kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud ja 27 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 03.10.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 06.07.2008.a.
maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 21. mai 2007.a seisuga on Markel KURVITS kandmata karistusaeg üle aasta. Markel KURVITS on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud. Tartu Vangla toetab Markel KURVITS tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Markel KURVITS tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Markel KURVITS käitumist vabaduses võib hakata mõjutama materiaalse heaolu liigne väärtustamine, kriminaalse taustaga sõbrad. Prokurör toetas Markel KURVITS’a ennetähtaegset vabastamist. Ka kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Markel KURVITS on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Agressiivset käitumist ei esine. Tal on normaalne enesehinnang, tegeleb õppimisega, kohe on omandamisel väike-ettevõtja kutse. Kohtunik leiab, et Markel KURVITS vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohus leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Markel KURVITS on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Markel KURVITS vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Markel KURVITS’ale lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Markel KURVITSi
Samuti tuleb igakuuliselt hüvitada 1000.- krooni tsiviilhagide katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni. Kuna Markel KURVITS kandmata karistust on üle aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.