1-07-8899\10

1-07-8899 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-8899 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Natalia Makova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Natalia Makova (isikukood 47903262216; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Natalia Makova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 12.07.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Natalia Makova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Natalia Makova (Konakova) tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003.a otsusega KrK § 101 p 7, § 139 lg 2 p 1,2 ja § 202 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 1 aasta 3 kuud ja 22 päeva, ärakandmisele kuulus 8 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 30.04.2003.a ja lõpp 07.01.2012.a. 2 Natalia Makova kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et N. Makova töötab AS Eesti Vanglatööstuses ja katlamajas, töösse suhtub kohusetundlikult. Täitelehti maksab regulaarselt. Enne vangistust oli N. Makova töötu, erinevad lühiajalised töökohad ei andnud piisavat tööharjumust, mille tõttu enne vangistust puudus ka toimetulekuoskus. Suhtleb põhiliselt pojaga ja abikaasa S. Makov’iga, kellega abiellus vangistuse ajal. N. Makoval puuduvad kuritegelikud ning vaenulikud hoiakud. Peale vabanemist on võimalus elama asuda vanemate ja poja juurde aadressile Sillamäe Viru pst 19-
2. Kõigi lähedastega on suhted head. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 19 distsiplinaarkaristust. Iseloomustusest nähtuvalt on N. Makova poolt ühiskonnas ohustatud täiskasvanud isikud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et N. Makova võib vabastada vangistusest elektroonilise valve all ning peab otstarbekaks allutada N. Makova käitumiskontrollile ja elektroonilise valvele kestvusega 6 kuud. Vabanedes on N. Makoval võimalus asuda elama vanemate juurde, kes on nõus toetama nii materiaalselt kui moraalselt, töökohta vabaduses garanteeritud ei ole. Enne vangistust olid probleemid alkoholiga. N. Makova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise järelevalvega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et N. Makova poolt toimepandud kuritegu oli äärmiselt raske. Ka tema varasem kuritegu on toime pandud vägivallaga. Eelmine karistus oli tingimuslik, kuid see ei mõjutanud kinnipeetavat oma käitumist muutma. Vangistuse ajal on ta rikkunud 19 korral distsipliini ja sellest ei saa teha järeldust, et kinnipeetav suudaks järgida väga rangeid ja täpseid elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud N. Makova ja prokuröri arvamuse, leiab, et N. Makova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on N. Makova ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N. Makovat isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. N. Makova kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo – tapmise eest. Teda on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 19 distsiplinaarkaristust - nimetatud asjaolud iseloomustavad N. Makovat kui isikut, kes oma varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole tahtnud vajalikke järeldusi teha ja mõistetud karistus tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Olgugi, et N. Makova on ennast vanglas näidanud tööka inimesena ning ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist, ei pea kohus, arvestades just toimepandud kuriteo taunitavust (hoolimatust ja jõhkrust), N. Makova tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Arvestades N. Makova kuriteo raskust ja mõistetud karistuse pikkust, aga ka distsiplinaarkaristuste rohkust vangistuse ajal, on kohtu hinnangul N. Makova vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks N. Makova asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma õigusvastast käitumist. Kohus nõustub prokuröri 3 seisukohaga, et N. Makova senist käitumist arvestades ei saa olla kindel, et N. Makova suudaks järgida väga rangeid ja täpseid elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid. Suureks takistuseks peab kohus ka garanteeritud töökoha puudumist ning N. Makova alkoholisõltuvust. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumisest tingitud liigse sisustamata aja olemasolu, samuti alkoholiprobleemid, võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus on seisukohal, et ka elukoha olemasolu vabaduses ja lähedaste toetus ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning N. Makova ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. N. Makova peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob kaasa reeglite eiramine, ta peab põhjalikult analüüsima oma tegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik