Kohustada Aivo JAASKA’d täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
oktoobriks 2006.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 21. mai 2007.a seisuga on Aivo JAASKA kandmata karistusaeg alla aasta. Aivo JAASKA on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral. Tartu Vangla toetab Aivo JAASKA tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Aivo JAASKA tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Aivo JAASKA käitumist vabaduses võib hakata mõjutama alkoholi tarvitamine ja oma mõju võib olla ka sõpradel. Vanglas olles on ta õppinud ära metallitööd, oskab ja tahab tööd teha. Kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist, kuna kriminaalhooldaja on positiivselt meelestatud ja leiab, et noorele inimesele tuleb anda veel kord võimalus. Kinnipeetav on mingil määral näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on A.Jaaskal hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aivo JAASKA on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Aivo JAASKA enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav õppinud ära metallitööd, oskab ja tahab tööd teha. On käitunud eeskujulikult. Aivo JAASKA on teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja avaldas soovi läbida ravi. Aivo JAASKA enda hinnangul ei oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et X OÜ on üks võimalikke tööandjaid. Kohtunik leiab, et A.Jaaska vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aivo JAASKA on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Aivo JAASKA vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Aivo JAASKA’le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Aivo JAASKA’t
Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega. Kuna Aivo JAASKA kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.