Kohustada Margus PIKHOF’i täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
järgi mõistetud 4 kuud vangistust.
2 alusel on liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 07.10.2004.a. ja seega karistusaeg lõpeb 05.02.2008.a.
lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära 26.12.2006.a. 23.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistust on isikul kanda jäänud 30. mai 2007.a. seisuga alla aasta. Margus PIKHOF on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral. Tartu Vangla toetab Margus PIKHOF tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Margus PIKHOF tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna teda ootab kindel elu- ja töökoht ja lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Prokurör toetab Margus PIKHOF ennetähtaegset vabastamist, kuigi isikut on korduvalt karistatud ja tema karistuse kandmise aeg pole perfektselt möödunud. Siiski on just viimasel ajal isik näidanud üles valmisolekut vabaneda, muuta põhjalikult oma elustiili. Ka kannab ta karistust sisuliselt 1996.-ndast aastast ning ühiskonnas on kümne aastaga väga palju muutunud. Seetõttu on otstarbekas isik vabastada, et kriminaalhoolduse abi ja järelvalvega uuesti ühiskonda sulanduda.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Margus PIKHOF on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, kandmata on karistust alla aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Margus PIKHOF enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Tema käitumisest ja hoiakust on märgata püüdu mitte korrata tehtud vigu ning soov käituda õiguskuulekalt, tekkinud probleemide osas näeb ka süüd endas ja hindab olukorda adekvaatselt. Vangistuse ajal on omandanud keevitaja elukutse, läbis arvutikursused ning on töötanud õmblustsehhis. On positiivse ellusuhtumisega. Vabanemisel saab kohe asuda tööle OÜX. Kohtunik leiab, et Margus PIKHOF vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Vangla iseloomustusest nähtub, et Margus PIKHOF on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Margus PIKHOF vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Margus PIKHOF’ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja läbida alkoholi ja narkootikumide võõrutusravi/programm. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Margus PIKHOF’i
Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Margus PIKHOF kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 30.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.