Kohustada Aivar LUIST’i täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 4,8 järgi mõistetud 2 aastat vangistust.
1 alusel on liitkaristuseks mõistetud 4 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg on arvestatud kantud karistuse hulka. Karistusaja alguseks on loetud 17.09.2003.a. ja seega karistusaeg lõpeb 06.05.2008.a.
lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära 06.05.2007.a. 04.05.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistust on isikul kanda jäänud 30. mai 2007.a. seisuga alla aasta. Aivar LUIST on varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral. Tartu Vangla toetab Aivar LUIST tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aivar LUIST tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna teda on korduvalt karistatud, tal on kriminaalse minevikuga sõbrad. Prokurör toetab Aivar LUIST ennetähtaegset vabastamist, kuigi isikut on korduvalt karistatud. Isik on pikka aega juba vangistust kandnud ja kanda jääks pisut alla aasta. Kinnipeetav on näidanud üles tahet elada edasi õiguskuulekalt ning prokurör leiab, et kriminaalhooldaja abiga on tal suurem võimalus resotsialiseeruda.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Aivar LUIST on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, kandmata osa on pisut alla aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Aivar LUIST enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Tema käitumisest ja hoiakust on märgata püüdu mitte korrata tehtud vigu ning soov käituda õiguskuulekalt, tekkinud probleemide osas näeb ka süüd endas ja hindab olukorda adekvaatselt. Vangistuse ajal on omandanud keskhariduse, tisler-ehitaja ja montaažilukksepa elukutse, on töötanud pool aastat ka avavangla raames. Tunnistab oma vigu ja puudusi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtunik leiab, et Aivar LUIST vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud, vabastamist toetab nii vangistusasutus kui ka prokurör. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aivar LUIST on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Aivar LUIST vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Aivar LUIST’ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Aivar LUIST’i
Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Aivar LUIST kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 30.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.