KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2007, Tartu Väärteoasja number 4-07-2629 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. septem

§ 5

lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku korda, on tagasiulatuv jõud. Sellest tuleneb, et P. Reimani karistamine viitega MKS §-dele 152 ja 153 on seadusevastane. Menetlus P. Reimani väärteoasjas tuleb lõpetada ka seoses tema poolt väidetavalt toimepandud väärtegude aegumisega. Antud juhul tuleb aegumise osas juhinduda MKS § 160, mis sätestab, et maksukorralduse seaduses ettenähtud väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Väärteoasja otsusest nähtub, et karistamise aluseks olnud viimane väärtegu on toimepandud 17. augustil 2004, seega on isegi nimetatud väärteo toimepanemisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja otsus selles osas ei ole jõustunud, st väärtegu on aegunud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maksu- ja Tolliamet palub muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et P. Reimanile etteheidetavad väärteod ei ole käesoleval ajal karistatavad. Kohus põhjendab oma järeldust üksnes sellega, et karistus on määratud kehtetu seaduse alusel. Selline põhjendus on selges vastuolus karistusõiguse üldpõhimõtete ja Riigikohtu lahenditega (nr 3-1-1-121-02, 3-1-1-2207, 3-1-1-31-07, 3-1-1-65-03, 3-1-1-7-03, 3-1-1-102-03).

RS § 6 lg 2 kohaselt füüsilise isiku poolt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka karistusseadustiku või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu haldusõiguserikkumise koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi.

§ 5

lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Isiku käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks olevat seadust võidakse alati muuta. Kohus oleks pidanud selgitama, kas väärteoprotokollis kirjeldatud teod on jätkuvalt karistatavad ka kohtulahendi tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

1. aprilli 2007 väärteoprotokolli nr 6-6/6-10 väärteokirjeldusest nähtub:
2. juulil 2004 alustati väärteoasja nr 6-6/6 (varasem nr 12-6/351) MKS § 152 ja § 153 tunnustel kahtlusega, et AS XXXX on esitanud Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel on tasumisele kuuluv maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, ning jätnud maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata. AS XXXX on maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides (vorm TSD ja TSD lisa 1) perioodil september
3. a kuni mai
4. a deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 249 256 krooni ja väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu kokku summas 82 250 krooni (tõendatud september
5. a kuni mai
6. a maksudeklaratsioonide vorm TSD koopiatega). 2 AS XXXX kassa väljamineku orderitele, töötajate (S.K. , S.L. , Õ.M. , S.A. , A. M. , E.L. , M.M. , K.P. , T.V. , K.L. S. ) suulistele selgitustele ja E.M. antud arvestuslehtedele tuginedes tuvastati, et AS XXXX oleks pidanud deklareerima perioodil september
7. a kuni mai
8. a sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 440 990 krooni ja väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu summas 145 522 krooni. Eeltoodu tulemusel on äriühing deklareerinud perioodil september
9. a kuni mai
10. a sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 191 734 krooni ning väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 63 272 krooni vähem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Kirjeldatud teo eest oli ette nähtud karistus MKS § 152 alusel. AS XXXX on pidanud kinni perioodil september
11. a kuni mai
12. a töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kokku summas 38 299 krooni. Eelmises punktis kirjeldatud tõenditele tuginedes tuvastati, et AS XXXX on teinud töötajatele väljamakseid, millelt on jäänud maksuseaduses ettenähtud maksusumma (tulumaks) 39 561 krooni kinni pidamata. Kirjeldatud teo eest oli ette nähtud karistus MKS § 153 alusel. Asjaolu, et MKS §-d 152; 153 on
13. märtsil 2007 jõustunud seaduse muudatusega kehtetuks tunnistatud, ei oma õiguslike järelmite osas tähendust, kuna eelnimetatud paragrahvides leiduvad väärteokoosseisud on transformeeritud MKS § 1531 lõikesse
14. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ja kinnipidamiskohustuse rikkumine, mille toimepanemist P. Reimanile ette heidetakse, vastab täielikult MKS § 1531 lg 1 ette nähtud väärteokoosseisu nii objektiivsele kui ka subjektiivsele koosseisule. Erinevalt kuriteokoosseisudest (

§ 3891

; § 3892) ei näe MKS § 1531 lg 1 ette nõuet, et valeandmeid esitatakse maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. Seega võimaldanuks väärteoprotokollis tuvastatud faktilised asjaolud P. Reimani karistada jätkuvalt ka MKS § 1531 lg 1 järgi. Maakohus on väärteomenetlust üksnes kaebuse põhjal lõpetades toiminud õigusvastaselt, kuna VTMS § 119 lg 1 kohaldamiseks puudus faktiline alus. Väärteoprotokolli väärteokirjeldusest ning rahatrahvi määramise otsusest nähtub, et väärteod on toime pandud lühema ajavahemiku jooksul ühtse kavatsusega. Seega oli tegemist jätkuva väärteoga. Viimane väärtegu pandi toime

1. augustil
2. MKS § 160 kohaselt on väärtegu aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Jätkuva väärteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemise päevast arvates. Kuivõrd tegemist oli jätkuva teoga, siis hakkas aegumistähtaeg kulgema
3. augustil 2004 ning jätkuv väärtegu aegus alles
4. augustil
5. Kohtuväline menetleja tegi otsuse rahatrahvi määramise kohta
6. mail
7. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §le
8. Kohtuvälises menetluses ei esinenud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS § 29 mõistes, kuna väärtegu ei olnud kohtuvälises menetluses aegunud. Kohtute suvepuhkuste tõttu aegus väärtegu alles kohtumenetluses. Käesolevaks ajaks on P. Reimanile etteheidetud väärteod aegunud. Seega kohus on õigesti VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse lõpetanud. Kuivõrd kohus on ebaõigesti menetluse lõpetamisel tuginenud ka VTMS § 29 lg 1 p 6, siis tuleb määrusest välja jätta põhjendused, mis seostavad väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p-ga
9. 3 P. Reiman palub täiendada maakohtu määrust ning hüvitada menetlusaluse isiku kaitsjale makstud tasu summas 7434 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esindas P. Reimani väärteomenetluses kaebuse koostamisel advokaat Vahur Kivistik. P. Reiman taotles kaebuses õigusabikulude väljamõistmist vastavalt kaebusele lisatud arvele summas 7434 krooni. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus oli kohustatud menetluse lõpetamisel võtma seisukoha kaitsja tasu hüvitamise kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) määrus on seaduslik ja muutmisele ei kuulu. Maksu-ja Tolliameti esindaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt koostati Pait Reimanile Maksu ja Tolliameti poolt rahatrahvi määramise otsus
10. mail
11. Teod, mille eest P. Reinmani karistati olid toime pandud aastatel 2003-2004, kusjuures viimase väärteo pani P. Reiman toime
12. augustil
13. Seega algas väärteo aegumise tähtaeg kulgema
14. augustil 2004 ning selle aegumistähtajaks oli 17 august
15. Vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 160 on maksualane väärtegu aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Väärteo aegumine peatub

§ 81lg-s 7 sätestatud alustel.

Menetletavas asjas ei esine ühtegi nimetatud sättes ette nähtud väärteo aegumise peatumise alust. Seega oli menetletav väärtegu

1. septembriks 2007, mil maakohus tegi sellesisulise lahendi, aegunud ning nimetatud asjaolu ei ole Tolli- ja Maksuamet vaidlustanud ka oma määruskaebuses. Määruskaebuses on Maksu- ja Tolliamet maakohtule etteheitnud seda, et viimasel puudus tulenevalt VTMS § 119 lg 1 võimalus lahendada käsitletav küsimus ilma kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuväline menetleja ei ole menetlust lõpetanud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-st
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud etteheitega ja leiab, et kuivõrd kohtuvälise menetlemise ajal ei esinenud P. Reimani suhtes väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, siis ei olnud ka maakohtul seaduslikku alust menetleda P. Reimani kaebust kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata. Samas leiab ringkonnakohus, et tegemist on vaid formaalse kohtupoolse rikkumisega, mis lõppkokkuvõttes ei toonud kaasa ebaseaduslikku kohtulahendit, sest P. Reimani suhtes menetluses olev väärteoasi kuulus selle aegumise tõttu igal juhul lõpetamisele. Ringkonnakohus leiab, et seoses menetluse lõpetamisega selle aegumise tõttu, puudub ringkonnakohtul vajadus kaaluda teisi määruskaebuses tõstatatud küsimusi. 4 Lähtudes VTMS §-st 23 tuleb riigieelarve vahenditest P. Reimani kasuks välja mõista 7 434 krooni, kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kohtunik Aarne Sarjas 5