HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-3861 Otsuse tegemise kuupäev 01. oktoobril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Väärteo kvalifikatsioon Risto KROHN töötab AS ) (elukoht: XXX, isikukood 37707050391, Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 Kaebaja Risto Krohn Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 16.07.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2373,07,003825 Istungil osalenud isikud Kaebaja Risto Krohn Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Risto Krohn’i poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 16.07.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,07,003825 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt 21.06.2007.a. koostatud väärteoprotokollile AB 932484 Risto Krohn 21.06.2007.a. kella 18:04 ajal juhtis XXXX tee 25 km mootorsõidukit XXXX reg märgiga XXX kiirusega 165+-9 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust antud teelõigul mitte vähem kui 46 km/h. Seega Risto Krohn rikkus LE § 126 p 3 nõudeid ning tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 3 järgi. 16.07.2007.a. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsusega Risto Krohn’ile oli Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 alusel määratud karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, so. 6600,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Nimetatud otsusele esitas Risto Krohn kaebuse, paludes tühistada otsuse lisakaristuse osas, kuna tema töö on seotud auto kasutamisega. Kohtuistungil kaebaja toetas kaebust, kinnitas, et tema rikkumist ei eita, tunnistab, et ületas kiirust, palus lisakaristuse osas tühistada kohtuvälise menetleja otsust, põhikaristuse osas otsust ei vaidlusta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud ning seda ei vaidlustanud oma kaebuses ka kaebaja, et 21.06.2007.a. kella 18:04 paiku XXX teel oli ta juhtinud autot ning ületanud lubatud sõidukiirust. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et kiirust oli mõõdetud kiirusmõõteseadmega XXX, mis oli nõuetekohaselt taadeldud ( taatlustunnistus nr 06110055 ) ja mis oli töökorras. Seadme lugem oli 165 km/h, seega ületas kaebaja lubatud kiirust (mõõdetaval teelõigul – 110 km/h) mitte vähem kui 46 km/h. Kaebajale oli näidatud seadme tabloole fikseeritud näit, kaebaja kirjutas protokollile alla, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud. Ka kohtuistungil on kaebaja kinnitanud, et ta kiiruse ületamist ei eita. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Risto Krohn rikkus Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas juba kaebaja karistust kergendavaid asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, seda, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, mõistetud karistus on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Kaebaja on ka varem toime pannud rikkumisi , talle varem määratud rahatrahvid on tema poolt täielikult tasutud, kuid rahatrahvid mingit mõju talle ei avalda ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kaebaja sõitis kiirusega 165+-9 km/h tunnis, pannes ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Liikluseeskiri lubab juhil liikuda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusega, mis antud teelõigul oli 110 km/h. Nimetatud säte on liikluseeskirjadesse viidud liiklejate ohutuse tagamiseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja ning käituvad vastavalt sellele. Väärtegu toime pannes oli Risto Krohn teadlik võimalikest tagajärgedest seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemise korral ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu ta võib kaotada oma töö, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse ükskõikselt. Seega oli ka lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.