4-07-689\1

Väärteoasi nr.4-07-689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 26.09.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Aivar HIRS-i 18.01.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. XXX tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Urmas Ainsalu, isikukood: 36904282711, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Urmas Ainsalu, kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna – esindaja konstaabel Hannes Küünarpuu Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Aivar HIRS-i 18.01.2007.a. otsus väärteo asjas nr. XXX osaliselt ning nimelt kergendada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Aivar HIRS-i 18.01.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. XXX Urmas Ainsalule Liiklusseaduse §-ide 74-22 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määratud karistust rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200.-EEK-i, seda vähendades ning määrata Urmas Ainsalule Liiklusseaduse §-ide 74-22 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600.-EEK-i (kuussada krooni), mis tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele nr XXX Eesti Ühispangas (kood 401) kohustuslik on märkida viitenumber XXX. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Aivar HIRS-i 18.01.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. XXXtehti kindlaks, et Urmas Ainsalu 26.12.2006.a. kell 21.55 paiku Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas Peterburi tee 83 b asuva maja juures juhtis mootorsõidukit XXX riiklik. reg. nrXXX, asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 + - 3 km/h, rikkudes sellega Liikluseeskirjas §124 p.1 nõudeid ning pannes toime Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ning määras Urmas Ainsalule Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1200.-EEK-i KAEBUSE SISU Urmas Ainsalu esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Aivar HIRS-i 18.01.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. XXX ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et ta ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta ei ole kiiruse ületamises süüdi. Ta nõustub esitatud süüdistusega vaid selles osas, et formaalselt ületas ta küll lubatud suurimat kiirust, kuid kiiruse ületamine oli tingitud sellest, et suurimat kiirust kehtestav liiklusmärk ei olnud nähtav. Leiab, et ta ei saa järgida mittenähtavat liiklusmärki. Liikus ta XXX kiirusega 70 km/h ning kõik liiklusmärgid, millest ta möödus ja mis reguleerisid kiirust, olid 70 km/h märgid. Peale politsei poolt kinni pidamist selgus, et viimane 70 km/h piirangu märgile oli teibiga kleebitud peale rist, mis LE kohaselt tühistab selle märgi mõju ajutiselt. Nimetatud rist ei olnud nähtav. Kleebis oli hilisemal vaatlusel poriga koos ega helkinud ning ilmselt seetõttu ei hoomanudki ta seda tavalise tähelepanelikkuse juures. Arvestades eelneva liikluskorraldusega (üksteisele järgnevad 70 km/h märgid), ei viidanud mitte ükski asjaolu sellele, et ta oleks pidanud üles näitama tavalisest suuremat tähelepanelikkust. Ta esitas oma vastuväited ka vastulauses ja lisas viimasele ka videoülesvõtte CD plaadil. Nende asjaoludega menetleja ei arvestanud. Ta on väga rahulolematu, et miks peab politsei kiirust mõõtma ja juhte trahvima just neis kohtades, kus liiklusolude õige tajumine on liikluse korraldaja süü tõttu tehtud juhtidele eriti raskeks või isegi võimatuks. Kui politsei pidas selles kohas kiiruse mõõtmist eriti vajalikuks, siis oleks mõõtja pidanud eelnevalt tagama ka selle, et liikluskorraldus (kiirust reguleerivad märgid) oleksid puhtad ja nähtavad. Eesti Vabariigi standardi (EVS 613 : 2001) „ Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ p.3.1. kohaselt peab märkidega antav teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimeda ajal ja sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Liikudes lubatud kiirusega 70 km/h enne kõnealust liiklusmärki, ei olnud märgile kleebitud kitsas rist määrdumise ja mittehelkimise tõttu talle nähtav. Seetõttu esineb küll väärteo objektiivne tunnus, mille vastu ta ei vaidle, kuid subjektiivsed tunnused puuduvad, kuna talle ei olnud märgi kehtivuse lõppu nähtavaks tehtud ja seega ta ei teadnud ega pidanudki ka teadma, et peale viimast 70 km/h märki tegelikkuses 70 km/h piirang enam ei kehti. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: