← Eesti

4-07-2713\3

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-2713 Otsuse tegemise kuupäev

  1. septembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Roman BABITŠ (ik. 38304250291, elukoht: XXX, Tallinnas, Harju maakond, töökoht OÜ ) Väärteo kvalifikatsioon LS § 74-35 lg 1 Kaebaja Roman Babitš Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar MH 24.05.2007.a. otsus väärteoasjas nr XXX Istungil osalenud isikud Kaebaja Roman Babitš Kohtuvälise menetleja esindaja JP Sekretär Sirje Luga Tõlgid Natalja Senkevitš ja Anneli Helmann Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 3 rahuldada Roman Babitš’i poolt esitatud kaebus, tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse vanemkomissar MH 24.05.2007.a. otsuse väärteoasjas nr XXX ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 820705 kaebaja Roman Babitš 01.05.2007.a. kella 12:30 paiku Tallinna linnas, XXX/ XXX pst vahel liikudes XXX tänava suunas juhtis mootorsõidukit XXX reg märgiga XXXX, andis helisignaali asulas, kui ei olnud ohuolukorda, seega rikkus Liikluseeskirja § 84 nõudeid. 24.05.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe otsusega väärteoasjas nr XXX oli Roman Babitš’ile Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100,-krooni . 12.06.2007.a. Roman Babitš esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 01.05.2007.a. kell 12:30 kui ta seisis oma autoga valgusfoori keelava tule ajal Kaarli pst, tuli tema auto juurde politseinik, kes käskis tal sõita edasi politseiauto juurde ja oodata. Hiljem talle vormistati väärteoprotokoll põhjusega, et ta andis helisignaali kui puudus oht. Kuid tema helisignaali ei andnud. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kinnitas, et tema seisis oma autoga Kaarli pst valgusfoori taga, kuna valgusfooris põles punane tuli. Tema autos viibis ka tema abikaasa JB. Ümberringi paljud autod andsid helisignaali, kuid tema helisignaali ei andnud, kuna tal puudus selline vajadus, tema auto seisis foori ees esimesena. Tema auto juurde tuli politseinik ja hakkas midagi seletama, kuid ta ei saanud aru, kuna ei valda riigikeelt. Sai ainult aru, et peab sõitma eemalseisva politseiauto juurde ja ootama, mida ta ka tegi. Mõne aja pärast talle vormistati väärteoprotokoll, väites, et tema oli andnud helisignaali kuigi puudus oht. Kuid tema mingit väärtegu toime ei pannud, Liikluseeskirja nõudeid ei rikkunud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud JB seletas, et 01.05.2007.a. oli ta koos oma abikaasaga sõitnud XXpoolt XXX tänava suunas. XXX pst XXX juures valgusfoori taga peatas abikaasa autot, kuna fooris läks punane tuli põlema. Nende foori taga seisva auto juurde tuli üks politseinik, kes küsis abikaasalt dokumente, seletas midagi, käskis sõita eemal seisva politseiauto juurde ja oodata. Meest hakati süüdistama, et tema andis põhjuseta helisignaali, kuid abikaasa signaali ei andnud. Loogiliselt miks ta pidigi seda tegema, kui nende auto seisis foori taga, ees polnud ühtki autot. Ümberringi oli lärm, paljud autod andsid helisignaali. Tunnistaja AZ seletas kohtuistungil, et kaebajat Roman Babitši tema ei mäleta. 01.05.2007.a. viibis ta Tallinnas komandeeringus, XXX kiriku juures pidas kinni autosid, umbes 10 autot. Tema peatas liikuvaid autosid, kiirus oli väike neil, ummik oli linnas. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja ja tunnistajate seletusi, leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest
  2. 05.2007.a. sõitis Roman Babitš XXX oma autoga, jäi XXX kiriku juures foori keelava tule ajal seisma, seda ei eitanud kaebaja ka ise, seda kinnitasid ka istungil ülekuulatud tunnistajad AZ ja JB. Kaebaja on kogu aeg eitanud helisignaali andmist 01.05.2007.a., juba väärteoprotokollile on ta omakäeliselt kirjutanud, et signaali ei andnud, seda vastuväidet kohtuväline menetleja otsuse tegemisel ei arvestanud ning ei põhjendanud, miks ta loeb R.Babitši vastuväiteid paljasõnalisteks. Ka kohtuistungil kaebaja eitas väärteo toimepanemist, loogiliselt seletas, et mingit vajadust tal helisignaali anda polnud, tema auto seisis esimesena valgusfoori taga, kui tema juurde tuli politseitöötaja A.Z . Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka tunnistaja JB ütlustega, kes väidetava väärteo toimepanemise ajal viibis autos. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja JBi ütluste õigsuses, enne ülekuulamist oli ta hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valede ütluste andmise eest, selle kohta on võetud temalt ka allkiri. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud AZ aga midagi seletada ei osanud, kuna sündmusi ta ei mäletanud, kaebajat ei mäletanud. Ta vaid seletas, et 01.05.2007.a. Kaarli pst-l pidas kinni umbes 10 sõitvat autot, kes rikkusid LE nõudeid. Nagu nähtub aga kaebaja ja tunnistaja JBi ütlustest nende auto seisis, kui tuli politseitöötaja A.Z. Samuti seletasid nii kaebaja kui ka tunnistaja JB, et 01.05.2007.a. oli kella 12:30 paiku linnas suur lärm, paljud autot andsid helisignaali. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega pole võimalik üheselt kindlaks teha, et just kaebaja oli 01.05.2007.a. rikkunud seadust, andnud helisignaali kella 12:30 paiku Kaarli pst-l. Väärteoasja materjalide hulgas puuduvad heli- või videosalvestused, kogu süüdistus on rajatud vaid tunnistaja AZ vastuolulistel ütlustel. Tunnistaja A.Z ütlused ( et tema peatas aeglaselt liikuvaid autosid, kuigi kaebaja auto ei liikunud, vaid seisis valgusfoori taga) on vastuolus nii kaebaja enda kui ka tunnistaja JBi ütlustega, kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlused, kas tol päeval linnas toimunud situatsioonis, kus sajad autod andsid korraga helisignaali ja kaebaja auto liikus selles autode massis, oligi tunnistaja A.Z võimalik kindlaks teha seda, et kaebaja andis samuti helisignaali. Seda enam, et kohtuistungil tunnistaja midagi ei mäletanud. Kuna aga kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb üldjuhul tõlgendada süüdlase kasuks, kohus leiab, et Roman Babitši kaebus tuleb rahuldada ja lõpetada väärteomenetluse, väärteoasja materjalidega pole tõendatud, et üldse leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Violetta Kõvask Kohtunik Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.