lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;
p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 2 järgi vähendati süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista Margo Varjus`ele neli aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 26.12.2004.a ja lõpp 26.12.2008.a. Margo Varjuse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav plaanib peale vabanemist elama asuda XXX asuvasse Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. Ametlikku töökogemust kinnipeetav enda sõnul ei oma, peamiselt on töötanud juhutöödel, ta on huvitatud tulevikus mõne eriala omandamisest. Margo Varjuse sõnul on tal head suhted nii isa kui vanaemaga. Teiste kinnipeetavatega on läbisaamine hea. Distsiplinaarkorras karistatud 3 korral – vanglaametnike seaduslike korralduste eiramiste eest. Vangla on kinnipeetava hinnanud kõrgohtlikuks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Margo Varjuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava puhul on tegemist kõrgohtliku isikuga. Murru Vanglas ta distsiplinaarkaristusi ei oma, küll aga on Pärnu Vanglas teda distsiplinaarkorras kolmel korral kartseriga karistatud just vanglaametnike korraldustele mitteallumise pärast. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega on hea. Margo Varjus toetav sotsiaalne võrgustik on nõrk, kuna tal vabaduses sõpru ja tuttavaid ei ole, on vaid negatiivset mõju avaldavad joomakaaslased. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustel, eriala omandanud ei ole. Kuna puudub töökoht ja lähedased ei saa materiaalselt toetada, puudub ka materiaalne kindlustatus. Margo Varjus on kriminaalkorras karistatud kahel korral raskete isikuvastaste kuritegude eest, vanglas on ta teist korda. Margo Varjus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta Margo Varjuse ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt karistatud. Ka varem on ta kandnud vanglakaristust samalaadse raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vangistuses ei ole tema käitumine olnud korrektne. Vangistuse ajal ei ole ta töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Seega ei ole ta ise teinud mingeid jõupingutusi, et maandada oma äkilisest ja impulsiivsest käitumisest tulenevaid ohte. Vabanemisel oleks tal võimalus elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse tingimusel, et peab kinni sealsest korrast ning tasub elamiskoha eest vastavalt ettenähtud tingimustele. Samas ei ole M. Varjusel vabanedes töökohta ning ka lähedased ei saa teda materiaalselt toetada, mistõttu ei ole kinnipeetaval majanduslikult võimalik endaga toime tulla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Margo Varjuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Margo Varjus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M.Varjuse ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistuse lõppemiseni oleks Margo Varjusel võimalus kasutada kvalifitseeritud spetsialistide abi kinnipidamiskohas, et valmistada end ette iseseisvaks eluks ja toimetulekuks väljaspool kinnipidamisasutust. Järelejäänud vangistuse jooksul tuleks Margo Varjusel tegeleda alkoholiprobleemiga, et tal tekiks motivatsioon sellest vabaneda. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Margo Varjuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.