1-07-10920\1

1-07-10920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10920 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Nikolai Tõśtśuk´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Nikolai Tõśtśuk (isikukood 38605152293); viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Tõśtśuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Tõśtśuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nikolai Tõśtśuk tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 17.01.2005.a otsusega KarS § 307 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Nikolai Tõśtśuk tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 22.06.2005.a otsusega KarS§ § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega ning KarS § 263 p 1 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega ning KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati 2 aasta 3-kuulise 2 vangistusega. Viru Ringkonnakohtu 05.10.2005.a määrusega Narva Linnakohtu 22.06.2005.a kohtuotsus Nikolai Tõśtśuki süüdistusasjas tühistati osaliselt - KarS § 68 lg 1 alusel arvestati lõplikuks karistuse kandmiseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Nikolai Tõśtśuk tunnistati Viru Maakohtu 07.04.2006.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega ja KarS § 238 lg 2 vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust 22.06.2005.a Narva Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.01.2005.a ja lõpp 17.12.2008.a. Nikolai Tõśtśuk kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ennastõigustav, impulsiivne, otsustamisvajadus on nõrgenenud. Nikolai Tõśtśuk on lõpetanud ainult 5 klassi ja vanglas ei ole kinnipeetaval õnnestunud jätkata haridusteed erinevatel põhjustel. Madal haridustase ja eriala puudumine madaldavad tema konkurentsivõimet tööturul. Kinnipeetav suhtub ametnikesse lugupidavalt. Majanduslikult Nikolai Tõśtśuk`ki ei toetata. Enne vangistust elas ta Narva-Jõesuu lastekodus koos vennaga. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on teatanud, et kinnipeetav on munitsipaaleluruumi järjekorras neljas. Kuni selle saamiseni läheb kinnipeetav vabanemise korral elama venna juurde. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras karistatud 2-korral, mis on kehtivad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Nikolai Tõśtśuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. N. Tõśtśuki ei saa vabastada ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kinnipeetav ei ole käitunud vanglas korralikult ja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetaval puudub kindel eluase ja töökoht. Nikolai Tõśtśuk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Kinnipeetav on endasõnul asunud õppima
2. klassi. Töökoht olevat garanteeritud venna ehitusfirmas, mille nime ta ei tea. Prokurör ei toeta Nikolai Tõštšuki ennetähtaegset vabastamist. Tema käitumine vanglas ei ole olnud korrektne – ta on toime pannud režiimirikkumisi ning 15.02.2007.a on tema suhtes vanglas alustatud kriminaalasi, kus teda kahtlustatakse vangla töötaja laimamises ja solvamises. Seega ei ole N. Tõštšuk enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud. Vabanemisel on tal olemas küll elukoht venna juures, kuid see on pinnalt väike ning ülerahvastatud. N. Tõštšukil puudub vabanedes töökoht, seega materiaalsed vahendid, et ennast ära elatada. Esineb suur oht, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seega ei pea prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Nikolai Tõštšuki ja prokuröri arvamuse, leiab, et Nikolai Tõštšuki tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Nikolai Tõštšuki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Nikolai Tõštšuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Nikolai Tõštšuki on korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest, mis osutab sellele, et ta ei ole suutnud oma valedest käitumisviisidest loobuda. Kinnipeetaval puudub kindel eluase, venna korter on ülerahvastatud. Samuti puudub kinnipeetaval põhiharidus, töökoht ja lähedaste toetus. Nikolai Tõštšuki tarvitas alkoholi ja proovis narkootikume, millede tarvitamist ta võib jätkata ka peale vabanemist. Arvestades Nikolai Tõštšuki poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul Nikolai Tõštšuki ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik