1-07-10903\1

1-07-10903 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10903 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Albert Pau tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Albert Pau (isikukood 37107202736; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Albert Pau tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Pau tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Albert Pau tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.05.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 203 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Paule lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 01.12.2005.a otsusega A. Paule mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. 2 Karistuse kandmise algus on 18.05.2005.a ja lõpp 18.11.2009.a. Albert Pau kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on ta tegelenud spordiga ning külastab aeg-ajalt raamatukogu. On avaldanud soovi tööle asumiseks, kuid ta taotlus ei ole rahuldatud. Vanglas olles õppis tisleri kursustel, kuid ta heideti vääritu käitumise tõttu välja. Esitatud andmete järgi läheb A. Pau vabanemisel elama Tartusse aadressile XXX ning A. Pau sõnade kohaselt on tal vabanedes võimalus asuda tööle tuttava V. Orlovi firmasse ehitusele. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 7-l korral, kõik karistused on kehtivad. Iseloomustusest nähtuvalt on vabaduses A. Pau poolt ohustatud täisealised isikud, ta võib tekitada olulist materiaalset kahju. Kõige tõenäolisem on oht materiaalsete raskuste korral. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Pau vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja juhib tähelepanu, et A. Pau esitas vangla riskihindamisrühmale ebaõigeid andmeid nii elukoha kui tööle asumise kohta, mis annab alust arvata, et A. Pau suhtumine ennetähtaegset vabanemist korraldavatesse ametiisikutesse on üleolev. Ettekande järgi ei ole maja aadressil, mida nimetas A. Pau (XXX), Tartu linnas olemas ja ei ole kunagi olnudki. A. Pau ema sõnade kohaselt elas Albert enne vahistamist XXX, kuhu oleks A. Paul võimalus vabanedes ka elama asuda. Väidetav tööandja V. Orlov aga on ise kriminaalhooldusosakonnas arvel ning kriminaalhooldajale teadaolevalt viibinud ka ise kinnipidamiskohas. Kriminaalhooldaja ei ole veendunud, kas A. Pau suudab ja soovib täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratavaid kohustusi. Albert Pau taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A. Pau ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Pau kannab karistust varguse ja võõra vara rikkumise eest, mille eest talle mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust, eelnevalt on teda 8 korral kriminaalkorras karistatud, kogu vangistuse aja jooksul on A. Pau suhtes kohaldatud 7 distsiplinaarkaristus, rikkumised on seisnenud kaasvangidega kaklemises, vanglaametnike sõimamises ja korrale mitteallumises. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Palub arvestada, et ka kriminaalhooldaja ei toeta A. Pau ennetähtaegset vabanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Pau ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Pau tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Pau ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Pau isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Pau kannab karistust varavastaste süütegude, teda on ka varem samaliigiliste süütegude eest karistatud. Samuti on teda vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 7 korral - seega ta ei ole püüdnudki oma käitumist muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi teinud ei ole. Kohtu hinnangul on A. Pau vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks A. Pau asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. 3 Tähelepanuta ei saa jätta, et ka kriminaalhooldaja ei toeta A. Pau ennetähtaegset vabanemist, kuna kriminaalhooldaja ei ole veendunud, kas A. Pau on võimeline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. A. Pau ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse näitab ka tõsiasi, et ta on andnud valeandmeid oma eeldatava elukoha kohta vabaduses. Takistuseks A. Pau tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka kindla töökoha puudumist - püsiva sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtu hinnangul saaks A. Pau ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Pau vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik