1-07-10910\1

1-07-10910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10910 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Meelis Räitsak´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Meelis Räitsak (isikukood 37908084247; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Meelis Räitsak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Räitsak’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Meelis Räitsak tunnistati süüdi 05.09.
2. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS§184lg1 alusel 1a.4k. vang. KarS§65lg2 alusel suurendada karistust Viljandi MK 09.06.04 poolt mõistetud ärakandmata osa 1a. võrra. Liitkaristuseks 2a.4k. vang. Karistuse kandmise algus on 02.02.2006.a ja lõpp 02.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.08.2007 Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 02.04.2007 2 Meelis Räitsak on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on emotsionaalselt labiilne ja mõnevõrra neurootiline. Kinnipeetav a meeleolu vaheldub tihti ja juhtub, et ta läheb endast välja ja solvub kergesti. On avameelne ja tunnetab oma probleeme, ei eita narkootikumide tarvitamist vabaduses ja vanglas, ei anna lubadust, et narkootikume ei tarvita. Kinnipeetav on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat karistatud ühel korral. Ohustatud on terve ühiskond, eelkõige kinnipeetav ise, kuna narkootikumide tarvitamisega seab ohtu enda elu ja tervise ning narkojoobes olles võib tekitada materiaalset kahju kaaskodanikele. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt leiab kriminaalhooldaja, et Meelis Räitsak ei sobi kriminaalhooldusele. Meelis Räitsak taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei luba, et vabaduses ei hakka uuesti tarvitama narkootikume. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Meelis Räitsak´i ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kinnipeetava kohta antud iseloomustusest nähtuvalt on teda eelnevalt 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani toime katseajal karistust kandes. Meelis Räitsak kannab karistust narkokuriteo eest Vangistuse ajal on karistatud ühel korral distsiplinaarkorras, karistus on kehtiv. See kõik näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtivaid käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Ei sobi kriminaalhooldusele, kuna vabaduses olles oli tal probleeme narkootikumidega. Kohus, ära kuulanud Meelis Räitsak’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Meelis Räitsak tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Meelis Räitsak’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Meelis Räitsak’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Meelis Räitsak kannab karistust narkokuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Meelis Räitsak’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Meelis Räitsak on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Meelis Räitsak peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Meelis Räitsak ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Meelis Räitsak’i suhtes koostatud iseloomustuses. 3 Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Meelis Räitsak´it on karistatud narkokuriteo eest ja seega saaks Meelis Räitsak’i ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Meelis Räitsak’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS § 426, 432, 383,
3. Kohtunik