1-07-10918\1

1-07-10918 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10918 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson ja Tatjana Talja Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Leri Tsalani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Leri Tsalani (isikukood 35612050025; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Leri Tsalani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Leri Tsalani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Leri Tsalani tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16.10.2006.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta ja 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 17.04.2006.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud), liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 11.05.2006.a ja lõpp 11.03.2008.a. Leri Tsalani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on ta osalenud eesti keele kursustel, hiljuti sai loa asuda tööle, kuid ei tööta, kuna töö juures vigastas kätt ning ei ole suuteline töötama. Vanglas viibib kolmandat korda, kriminaalkorras on karistatud 3 korral. Peale vabanemist elukoht puudub, kavatseb tööle asuda ehitusele. Kus elab antud ajal abikaasa, L. Tsalani ei tea, laps on lastekodus. Narkootikume tarvitamist alustas 30-ndast eluaastast, läbis metadooni ravi, kuid poole aasta pärast alustas jälle tarbimist. Sõltuvust eitab. Sotsiaalne võrgustik on nõrk, ei ole toetavaid lähedasi, elukaaslane on narkosõltlane. Tuleviku suhtes on L. Tsalani meelestatud positiivselt, tal on plaanis asuda tööle ja kasvatada oma last. Ta on valmis külastama psühholoogi, tegelemaks oma emotsionaalsete probleemidega. Vangistuse ajal on saanud 2 distsiplinaarkaristust. Iseloomustusest nähtuvalt märgatavad ohtlikkuse tunnused L. Tsalanil puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et on otstarbekas vabastada L. Tsalani tingimisi enne tähtaega. Tal on olemas kindel elukoht sugulasele kuuluvas korteris aadressil XXX ja sugulaste toetus. On olemas ka kokkulepe OÜ-ga Kabuleti, et L. Tsalani saab sinna tööle asuda. Kriminaalhooldaja hinnangul säilib kriminaalhooldusele määramisel kontroll L. Tsalani seaduskuulekuse ja toimetuleku üle, samuti on võimalik pakkuda vajalikku toetust. L. Tsalani taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning narkootikume ei tarvita. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta Leri Tsalani ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et L. Tsalanit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud nii reaalse, kui ka tingimusliku vangistusega. Eelnevad karistused ei ole motiveerinud teda käituma õiguskuulekalt. Kuriteo, mille eest praegusel hetkel karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. Vangistuses on ta toime pannud režiimirikkumisi. Vabanemisel on tal olemas küll elukoht, kuid puudub toetav lähivõrgustik. Väidetavalt on tal olemas küll töökoht, kuid sinna tööleasumise võimalikkust kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt kontrollitud ei ole. Samuti puudub Leri Tsalanil praegusel hetkel Eestis kehtiv elamisluba ning dokumendid. Seega on raskendatud tööle asumine. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud L. Tsalani ja prokuröri arvamuse, leiab, et L. Tsalani tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on L. Tsalani ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L. Tsalani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. L. Tsalani kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest - tegemist on väga raske ühiskonnaohtliku kuriteoga. L. Tsalani on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et ta ei ole püüdnudki oma käitumist muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud. Kõik need asjaolud muudavad L. Tsalani käitumise äärmiselt taunitavaks ning iseloomustavad L. Tsalani kui isikut, kes enda heaolu ja materiaalsete võimaluste parandamiseks on valmis eirama kehtivat käitumisnormistikku ning toime panema raske ühiskonnaohtliku kuriteo. Arvestades just toimepandud kuriteo taunitavust (hoolimatust teiste isikute ja ühiskonna suhtes tervikuna), ei pea 3 kohus L. Tsalani vabastamist tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Kohtu hinnangul on L. Tsalani vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks L. Tsalani asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Kohus on seisukohal, et ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ning sugulaste toetus ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. L. Tsalani ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik