1-07-10949\1

1-07-10949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-10949 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Maris Kõivsaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maris Kõivsaar (isikukood 48210076518; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Maris Kõivsaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 03.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maris Kõivsaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maris Kõivsaar tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.04.2007.a otsusega KarS § 22 lg 3 - § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus on 02.03.2006.a ja lõpp 02.03.2009.a. M. Kõivsaare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Kõivsaar töötab AS Eesti Vanglatööstuses. Sügisest soovib lõpetada
2. klassi ning kohustub osalema sotsiaalprogrammis 2 „Eluväärtuste programm“. M. Kõivsaar on olnud alkoholi sõltuvuses, tal puudub elukutse ja amet ning ei oma pikemat töökogemust. Puudub motivatsioon alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tegelik eluase tal puudub, samuti puudub toetav perekond, kes teda peale vabanemist aitaksid. Vabanedes soovib elama asuda perekonna tuttava juurde aadressil XXX. Peale võimalikku vabanemist ja katseaja edukat läbimist soovib elama asuda Tartusse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Kõivsaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et isikud, kellele kinnipeetav soovib vabaduses tugineda, on pigem uued meestuttavad, kui tema lähedased. Enamus isikuid, keda M. Kõivsaar on märkinud oma lähedasteks, on süütegude eest karistatud. M. Kõivsaarel ei ole isiklikku elamispinda ning kindlat töökohta. Isik, kelle juurde M. Kõivsaar soovib elama asuda, on pakkunud vaid ajutist elamispinda. Probleemiks on ka M. Kõivsaare alkoholilembus, puudub toetav sõpruskond ja sotsiaalne võrgustik. M. Kõivsaar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise järelevalvega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, elukoht vabaduses on olema perekonna tuttava juures, vanematega ei suhtle. Kahetseb toimepandut kuritegu, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et M. Kõivsaare pool toimepandud kuritegu oli äärmiselt raske. Ka vabanedes pole kinnipeetaval toetavat sotsiaalset võrgustikku, ta plaanib elada tuttavate juures. Kinnipeetav on inimene, kellel on tarvis abi ühiskonnas hakkamasaamiseks, kuid tema praegune plaan tulevaseks eluks vabaduses seda kindlasti ei soodusta. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Kõivsaare ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Kõivsaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Kõivsaare ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kõivsaare isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. M. Kõivsaar kannab karistust äärmiselt raske ühiskonnaohtliku kuriteo eest. Olgugi, et vangistuses M. Kõivsaar distsiplinaarkaristusi ei oma, ei pea kohus, arvestades just toimepandud kuriteo raskust, M. Kõivsaare vabastamist tingimisi enne tähtaega põhjendatuks. Kohtu hinnangul on M. Kõivsaare vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks M. Kõivsaar asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Kohtule ei mõju usaldusväärsena väidetav elukoht vabanedes ning suureks takistuseks käesoleval ajal vabastamiseks peab kohus ka töökoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumist, samuti M. Kõivsaare alkoholiprobleeme. Kohtu hinnangul ei ole M. Kõivsaar saanud aru ka alkoholiprobleemi tõsidusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu, samuti sõltuvus alkoholist, võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka kriminaalhooldaja ei toeta M. Kõivsaare ennetähtaegset vabastamist. M. Kõivsaare vabanemisel käeoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud, samuti ei oleks M. Kõivsaare vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik