1-07-10887\2

1-07-10887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10887 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Kašlev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Kašlev (isikukood 36212273729; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Kašlev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kašlev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Kašlev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17.01.2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust, suurendades karistust 21.10.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 68 järgi arvati vahi all viibitud aeg 16.05.2005.a – 16.01.2006.a, s.o 8 kuud ja 1 päev, karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.01.2006.a ja lõpp 15.11.2009.a. 2 Aleksandr Kašlev’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes tislerina, suhted eluosakonnas kaaskinnipeetavatega on rahuldavad, vanglaametnikesse suhtub korrektselt. Vanglas viibib Aleksandr Kašlev kolmandat korda. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Esitatud andmete järgi on A. Kašlevil vabanedes võimalus elama asuda oma ema juurde aadressile XXX ning tööle asuda müüjana kaubandusettevõttesse Zeptor. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Kašlevil kõik sooritatud kuriteod seotud narkootikumidega. Enne vangistust tarbis põhiliselt amfetamiini, millest oli ka sõltuvuses. Väidetavalt on kinnipeetav suutnud karistuse kandmise ajal eemal olla narkootikumide tarbimisest ja seetõttu arvab, et suudab ka edaspidi seda teha. Iseloomustuse järgi on A. Kašlevit hinnatud ühiskonnale ohtlikuna, eelkõige on ohustatud narkomaanid ja noorsugu, kellele ta narkootilisi aineid müüb. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Kašlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Leiab, et A. Kašlev ei oska veel teadvustada seaduskuuleka elu normide järgimise vajadust ühiskonnas ja seega on uue kuriteo toimepanemise risk A. Kašlevi poolt suur. Seda eelkõige seetõttu, et A. Kašlevit oli juba 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo sooritas katseajal ning tal on probleeme narkootiliste ainete kuritarvitamisega. A. Kašlev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A. Kašlevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Palub arvestada, et A. Kašlevit on eelnevalt 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Kašlevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kašlev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Kašlevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kašlevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Kašlev kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest - tegemist on väga raske ühiskonnaohtliku kuriteoga. Arvestamata ei saa jätta, et viimase kuriteo pani A. Kašlev toime katseajal, olles eelnevalt karistatud samaliigilise süüteo eest – seega ta ei püüdnudki oma käitumist muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud. Kõik need asjaolud muudavad A. Kašlev’i käitumise äärmiselt taunitavaks ning iseloomustavad A. Kašlevit kui isikut, kes enda heaolu ja materiaalsete võimaluste parandamiseks on valmis eirama kehtivat käitumisnormistikku ning toime panema raske ühiskonnaohtliku kuriteo. Vangistuse ajal on A. Kašlevi suhtes kohaldatud küll vaid 1 distsiplinaarkaristus ning tema käitumist hinnatakse positiivselt, ei pea kohus, arvestades just toimepandud kuriteo taunitavust (hoolimatust teiste isikute ja ühiskonna suhtes tervikuna), A. Kašlev’i tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Kohtu hinnangul on A. Kašlevi vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks A. Kašlev asunud paranemise teele ning vabanedes ei 3 jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Uue kuriteo toimepanemise riski eeldab ka kriminaalhooldaja ning kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud, et A. Kašlev on ühiskonnale ohtlik. Kohus on veendunud, et käeoleval ajal ei ole A. Kašlev’i ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtu hinnangul ei kaalu ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses, lähedaste toetus ning A. Kašlevi hea käitumine vanglas üles toimepandud kuritegusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik