1-07-10883\2

1-07-10883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10883 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Valentin Jelissejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Valentin Jelissejev (isikukood 38407223714; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Valentin Jelissejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Jelissejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Valentin Jelissejev tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 17.05.2005.a otsusega KarS § 263 p 1 ja § 325 lg 2 p 3 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega. Karistusest loeti kantuks eelvangistus 2 päeva, kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 07.12.2005.a Narva Linnakohtu määrusega liideti KarS § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu 17.05.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistus (2 aastat vangistust) Narva Linnakohtu 27.04.2005.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus (3 aastat 1 kuu ja 6 päeva), lõplikuks karistuseks jäi 5 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust, millest arvestati maha kohtueelsel uurimisel vahi all oldud aeg 2 päeva, ärakandmisele kuulub 5 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 07.12.2005.a ja lõpp 21.06.2010.a. Valentin Jelissejev’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal ta ei tööta, kuna on seotud õpingutega. Murru Vanglas on lõpetanud 7-nda klassi, on paar korda osalenud Convictuse töös ja sotsiaalsete oskuste treeningus, kuid loobunud. Esitatud andmete järgi on V. Jelissejev’il vabanedes võimalus elama asuda oma vanaema juurde aadressile XXX. Töökoha kohta vabanedes andmed puuduvad. Iseloomustuse kohaselt ei suhtle V. Jelissejev administratsiooni esindajatega alati korrektselt. V. Jelissejev’i suhtes on kohaldatud 23 distsiplinaarkaristust. Oma süüd tehtud kuriteos tunnistab osaliselt. Iseloomustusest nähtuvalt vajab V. Jelissejev psühholoogi nõustamist. Iseloomustuses on välja toodud, et kuigi V. Jelissejev ise arvab, et ta on viimane kord vanglas, siis tema olekust ja käitumisest vanglas ei nähtu, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele. Varasem karistatus ja vanglas viibimine ei ole isikule mõju avaldanud, mistõttu uute kuritegude risk on keskmisest kõrgem. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Jelissejev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul ei oska V. Jelissejev veel teadvustada seaduskuuleka elu normide järgimise vajadust ühiskonnas ja seega uue kuriteo toimepanemise risk V. Jelissejev’i poolt on veel suur. V. Jelissejev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on V. Jelissejevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul. Kogu vangistuse aja jooksul on V. Jelissejevi suhtes kohaldatud 23 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Samuti palub arvestada, et ka kriminaalhooldaja leiab, et V. Jelissejev ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Jelissejev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Jelissejev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Jelissejev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Jelissejevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Jelissejev kannab karistust vägivallaga seotult avaliku korra raske rikkumise, varavastase ja karistuse täitmise vastase kuritegude eest. V. Jelissejev’it on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, uued kuriteod pani toime katseajal ning vangistuse jooksul on ta saanud 23 distsiplinaarkaristust - nimetatud asjaolud iseloomustavad V. Jelissejevit kui isikut, kes oma varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole tahtnud vajalikke järeldusi teha. Kohtu hinnangul ei ole V. Jelissejevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, kuna võimaluste tekkimisel eirab V. Jelissejev jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ning suhtub hoolimatult ühiskonnas kehivatesse õiguspärastesse normidesse. Seega ei ole V. Jelissejev asunud paranemise teele ning kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal enne tähtaega vangistusest vabanemisel suudaks ta elada õiguskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise riski eeldab ka kriminaalhooldaja ning kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud, et kuigi V. Jelissejev ise arvab, et ta on viimane kord vanglas, 3 siis tema olekust ja käitumisest vanglas ei nähtu, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele varasem karistatus ja vanglas viibimine ei ole isikule mõju avaldanud, mistõttu uute kuritegude risk on keskmisest kõrgem. Arvestades V. Jelissejev’i käitumist vanglas ning toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust (jõhkrust ja hoolimatust), samuti ärakandmata karistuse pikkust, saaks kohtu hinnangul V. Jelissejev’i ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. V. Jelissejev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob kaasa reeglite eiramine, ta peab põhjalikult analüüsima oma tegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik