1-07-10950\1

1-07-10950 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-10950 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Jelena Moltšanova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jelena Moltšanova (isikukood 47305050261; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jelena Moltšanova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 03.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jelena Moltšanova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jelena Moltšanova (Kotovitš) tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 27.07.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistusaeg (31.12.2004 – 27.07.2005) karistuse kantud osaks. Karistuse kandmise algus on 31.12.2004.a ja lõpp 31.12.2008.a. 2 Jelena Moltšanova karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J. Moltšanova töötab AS Eesti Vanglatööstuses ning täitelehti maksab regulaarselt. Peale vabanemist on võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile XXX. J. Moltšanova suhtumine ametnikesse on rahuldav ning tal puuduvad vaenulikud ja kuritegelikud hoiakud. Tema toimetulekut vabanedes mõjutab sõltuvusprobleem ning vähene motiveeritus sõltuvusest vabaneda. J. Moltšanova on olnud heroiinist sõltuv 3 aastat. Majanduslikku olukorda mõjutab peale vabanemist ka lahutus abikaasast (lahutas R. Kotovitšist 02.05.2006). J. Moltšanoval on palju kuritegeliku taustaga tuttavaid, ka endine abikaasa viibib Ämari Vanglas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Moltšanova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise oht on suur, J. Moltšanoval puudub töökoht, ta omab palju kuritegeliku taustaga tuttavaid ning tal puudub motivatsioon vabaneda narkosõltuvusest. J. Moltšanova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning narkootikume ei tarvita, läheb ravile. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et J. Moltšanovat on karistatud väga raske kuriteo eest – ta tegutses koos oma abikaasaga narkoäriga väga pikka aega järjest. Tema tegevuse eesmärk oli oma majandusliku heaolu suurendamine teiste isikute elu ja tervise arvel. Ka varasemalt on kinnipeetav olnud sarnase kuriteo eest karistatud, kuid ta ei teinud sellest järeldusi. Kinnipeetaval puudub motivatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks ja ta ei näe selles probleemigi. Vanglamaterjalidest ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et uue kuriteo risk on suur. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Moltšanova ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Moltšanova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Moltšanova ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Moltšanova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. J. Moltšanova kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest - tegemist on väga raske ühiskonnaohtliku kuriteoga. J. Moltšanova on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et ta ei ole püüdnudki oma käitumist muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud. Kõik need asjaolud muudavad J. Moltšanova käitumise äärmiselt taunitavaks ning iseloomustavad J. Moltšanovat kui isikut, kes enda heaolu ja materiaalsete võimaluste parandamiseks on valmis eirama kehtivat käitumisnormistikku ning toime panema raske ühiskonnaohtliku kuriteo. Arvestades just toimepandud kuriteo taunitavust (hoolimatust teiste isikute ja ühiskonna suhtes tervikuna), ei pea kohus J. Moltšanova vabastamist tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks J. Moltšanova asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Suureks takistuseks ennetähtaegseks vabanemiseks peab kohus ka J. Maltšanova sõltuvust narkootikumidest ja töökoha puudumist. Kohtu hinnangul ei ole J. Moltšanova näidanud üles tõsist tahet narkootikumidest vabanemiseks. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu, samuti sõltuvus 3 narkootikumidest, võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka kriminaalhooldaja hindab J. Moltšanovat ühiskonnale ohtlikuks ning nii kriminaalhooldaja ettekandes kui vangla materjalides on viidatud J. Moltšanova tutvusringkonnale, st J. Moltšanova omab palju kuritegeliku taustaga tuttavaid. Kõik see seab suure kahtluse alla, et J. Moltšanova suudaks vabanedes elada seaduskuulekalt ning kohus jõudis veendumusele, et J. Moltšanova vabanemisel käeoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik