1-07-11379\1

1-07-11379 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11379 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marko Orava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Orav (isikukood 38105256010; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Marko Orav karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.04.2009.a ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldaja Arno Lendi järelevalve alla (asukoht: Posti tn 22 Viljandi) ning kohustada Marko Oravat järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Kohaldada Marko Orava suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast; Marko Orav vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Marko Oravale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Orava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marko Orava suhtes tunnistati Harju Maakohtu 12.10.2006.a kohtumäärusega Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 07.01.2005.a ja Hyvinkää Linnakohtu 30.08.2004.a otsused, millistega mõisteti süüdi M. Orav, täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. M. Orava süüteod kvalifitseeriti KarS § 329 lg 1 järgi ja teda karistati 5-aastase vangistusega ning KarS § 184 lg 1 järgi 5-aastase vangistusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.08.2004.a ja lõpp on 03.04.2009.a. Kinnipidamiskohas Marko Orava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras on teda karistatud viiel korral, teistkordselt viibib vangistuses. Kinnipeetav kannab vanglakaristust teist korda sama tüüpi kuriteo eest. Vangla ametnike ja kaasvangidega on M. Oraval head suhted. Vanglasoleku ajal on lõpetanud aianduskursused ning osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise kohtu andmeid ei ole registreeritud. Vabaduses väärtustab pereelu ning plaanib taotleda juhilube. Vabanemisel planeerib asuda esialgu elama XXXXXXX. Kinnipeetav on käinud hiljuti vanglast väljasõidul tööandjaga kohtumas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab taotlust M. Orava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetav asuks elama XXXXXXX viimasele kuuluvasse korterisse. Garantiikirja tööga kindlustamise kohtu on andnud Alu Arendus O/Ü. Marko Orav taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume katseaja jooksul ning asuma tööle õigeaegselt. Samuti hakkab tsiviilhagisid hüvitama graafiku järgi. Prokurör ei toeta Marko Orava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo. Võitlus narkootikumidega seotud kuritegude vastu on tänapäeval eriti hoogustunud. Kinnipeetav ei tarvitanud narkootikume enda tarbeks, vaid tema eesmärk oli oma majandusliku heaolu suurendamine teiste isikute elu ja tervise arvelt. Ta on ka varem toime pannud samalaadse kuriteo ning kandnud selle eest ka vanglakaristust, kuid see ei ole teda 3 motiveerinud muutma oma tõekspidamisi ja harjumusi. Lisaks on ta korduvalt karistatud ka teiste kuritegude toimepanemise eest. Mõistetud karistusaja lõpp on alles 2009.a. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Orava ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Orava võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki M. Oravat iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Orava karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Orav on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et M. Oravat iseloomustatakse vanglast positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on M. Orav aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Pärast vabanemist on M. Oraval olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M. Orava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Orava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja ning vanglast antud iseloomustusest nähtuvalt märgatavad ohtlikkuse tunnused M. Oraval puuduvad. T.Bogdanova Kohtunik