4-07-4716\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2007, Tallinn Väärteoasja number 4-07-4716 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Väärteoasi Martti Link’i (IK 37707310228, elukoht XXX, XXX, Harjumaaa) kaebus Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 17.08.2007 otsusele väärteoasjas nr 2315,07,006436 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Martti Link, tema kaitsja MS kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu Põhja PP liiklusjärelevalve osakonnast RESOLUTSIOON Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2:

1. Rahuldada Martti Link’i kaebus.
2. Tühistada Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 17.08.2007 otsus väärteoasjas nr 2315,07,006436 osaliselt lisakaristuse määramise osas.
3. Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel võtta Martti Link’ilt juhtimisõigus 2(kaheks) kuuks. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 17.08.2007 otsuse väärteoasjas nr 2315,07,006436alusel Martti Link 25.07.2007 kella 21:25 ajal juhtis Tallinna Pirita linnaosas Lükati teel suunaga Kloostrimetsa poole mootorsõidukit kiirusega 94 km/h +/- 3 km asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo ja teda karistati rahatrahviga 100 trahviühikut so 6000 krooni ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus LS § 7422 lg 5 alusel 6-eks kuuks. Menetlusosaliste seisukohad Kaebuse esitaja Martti Link palub oma kaebuses otsuse tühistada täielikult või osaliselt lisakaristuse mõistmise osas, kuna leiab, et karistus on ebaproportsionaalne kaebuse esitaja poolt toimepanduga. Tema poolt kiiruse ületamise tingis asjaolu, et tema ees liikus ca 30 km/h džiip, mis sõitis ühelt rajalt teisele. Nimetatu tekitas arvamuse, et roolis olev juht võib olla ebapädev – seega otsustas kaebuse esitaja kiirendada ning mööduda ohtlikust /tema arvates/ sõidukist. Peale seda peeti ta kinni ning ta nõustus, et ületas kiirust. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja otsuse tegemisel on eksinud faktilistes asjaoludes. Kaebuse esitajal on üks kehtiv liiklusalane rikkumine, kuigi kohtuväline menetleja väidab „… mitut sarnast väärtegu.“ Seetõttu leiab kaitse, et karistuse rajamine juba kustunud karistustele ei ole õiguspärane ning lisakaristus ei ole proportsionaalne põhikaristuse ega ka rikkumise raskusastmega. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on seaduslik, motiveeritud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et otsus kuulub tühistamisele lisakaristuse määramise osas. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuid mitte sellisel määral nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel kasutanud maksimumkaristust so kuut kuud, samas põhikaristus on jäänud keskmise määra raamidesse. Kohus leiab, arvestades väljakujunenud karistuspraktikat ning menetletava väärteoasja otsuse motivatsiooni, et karistuse mõistmisel on vajalik alati karistus ka individualiseerida vastavalt väärteo toimepannud isikule. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd ning väljendab puhtsüdamlikku kahetsust toimunu suhtes, seega on tegemist isiku vastutust kergendava asjaoluga, mida kohtuväline menetleja ei ole hinnanud. Kohus leiab, et karistus täidab oma eesmärki ainult siis, kui see on vastavuses isiku poolt toimepanduga. Käesoleval juhul lisakaristuse maksimummäär on ilmselt ebaproportsionaalne nii põhikaristuse kui ka etteheidetava teo iseloomuga. Kohtunik: