S § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja liiklusjärelevalve osakond Põhja Politseiprefektuuri Menetlusalune isik: Fred Rajasalu, IK: 38806010321, elukoht: XXX Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Fred Rajasalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 25.06.2007 otsusele nr 2376,07,004403 Fred Rajasalu karistamises
S § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, so määratud rahatrahvi summas 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni 12 kuu jooksul ositi tasumise osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 25.06.2007 otsus nr 2376,07,004403 Fred Rajasalu karistamises
S § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahalise karistuse ühekordse maksena tasumise osas. 3. Teha uus otsus ja määrata, et Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 25.06.2007 otsusega nr 2376,07,004403 Fred Rajasalule
S § 661 lg 1 alusel määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel määratud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni, kokku rahatrahv summas 8700 krooni kuulub ositi tasumisele igakuistes võrdsetes osades 725 krooni kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Jätta Fred Rajasalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 25.06.2007 otsusele nr 2376,07,004403 Fred Rajasalu karistamises
S § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks määratud põhikaristuse ja lisakaristuse määra osas rahuldamata ja vaidlustatud otsus põhikaristuse ja lisakaristuse määra osas muutmata.
S § 661 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et Fred Rajasalu 02.06.2007 kell 21.40 Narva mnt 51. kilomeetril Kuusalu vallas Harju Maakonnas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli lubatust suurem, sõitis kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 42 km/h võrra, sõites kiirusega 137 +/- 5 km/h ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus, kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja kohustuslik liikluskindlustuse poliis, millega menetlusalune isik rikkus LE § 70 p 1, 2, 3; 76 p 3; 127 nõudeid, pannes sellega toime
S § 661 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, mille taotles vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuse taotlust on põhjendatud sellega, et menetlusalune isik tunnistab enda süüd täielikult ja kahetseb. Asus sõidukit juhtima ebakaines olekus ning ületas suurimat lubatavat sõidukiirust raske isikliku olukorra mõjul, mida ei ole võimalik tõendada. Mootorsõidukit juhtima asudes oli veendunud selles, et tarvitatud alkohol on kehast väljunud, ühtlasi ei tunnetanud mingit väsimusseisundit. Lisakaristuse osas tühistamise vajadust põhjendab kaebaja sellega, et töötab OÜs varustajana ja seetõttu on vajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, seda eriti praegusel aastaajal, mil suurem osa töötajaskonnast viibib puhkusel. Tööülesannete täitmine eeldab pidevalt erinevate kaupade kohaletoimetamist üle Eesti. Otsuses on küll viidatud varasematele karistustele, kuid võrreldes viimasega on eelnevad rikkumised olnud vähetähtsad. Juhtimisõiguse äravõtmine ei tohiks olla ilmtingimata vajalik kuna varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad. Asus täiskohaga tööle pärast keskkooli lõpetamist alates juunikuust 2007, enne seda töötas osalise 2 koormusega. Juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõussejätmisel on ta aga sunnitud praegusest töökohast lahkuma ning seejärel ei ole määratud karistust võimalik niipea tasuda. Rahatrahvi jõussejätmisel palub lubada tasuda trahvi ositi 12 kuu jooksul, vastasel juhul jääks makseraskustesse. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 ja VTMS § 108 p 5 sätetele palub arvestada puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et Fred Rajasalu esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 137 +/- 5 km/h kohas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, samuti oli seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi poolt väljahingatavas õhus oli 0,1 mg/l või rohkem, käesoleval juhul 0,11 mg/l. Samuti ei esitanud isik kontrollimisel juhtimisõigust tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimistunnistust ja kehtivat kohustuslikku liikluskindlustuspoliisi. Isik on seletanud, et tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja asus sõitma, teadmata kas ta on joobes, kiirust ületas aga ajapuudusest. Seega pani väärteod toime tahtlikult, eirates teadlikult liikluseeskirja nõudeid ja pannes sellega ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Tegemist on tahtlike ja jämedate liikluseeskirja nõuete rikkumistega, mille puhul on karmi karistuse kohaldamine põhjendatud. Isik ei ole aru saanud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Rikkumised on toime pandud tiheda liiklusega maanteel ja seda suurem on võimalus ohustada kaasliiklejaid. Fred Rajasalu on läbinud sõidukijuhtidele kohustuslikud kursused ja sooritanud eksamid, mistõttu peab teadma, et sõiduki juhtimine peale alkoholi tarvitamist on keelatud. Samuti ei ole millegagi põhjendatud nii suurel määral kiiruse ületamine. Ka kiiruse ületamine on tahtlik tegu ja isik peab teadma, et sõidukiirust ületades võidakse teda ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Menetlusalusele isikule määrati karistus
S § 661 järgi alla sanktsiooni keskmise määra,
lg 3 määrati samuti karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning juhtimisõigus on samuti lg 5 kohaselt ära võetud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja tegude esmakordsust ja nende raskust. Määratud karistused on mõõdukad ja proportsionaalsed ja vastavad toimepandud õiguserikkumiste iseloomule. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja sellest, et toime pandi enamohtlikud väärteod, millega seati ohtu teiste liiklejate elu ja tervis. Teod on toime pandud tahtlikult ja isik on käitunud eriti vastutustundetult. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, ei taju tema poolt juhitava mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik, siis on temalt juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu isiku soovile tasuda rahatrahv osade kaupa. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja kirjalike materjalidega on kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine täies ulatuses tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine oli õigesti kvalifitseeritud
S § 661 lg 1,
S 661 lg 1 ettenähtud väärteo, so sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut, so kuni 600 krooni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsuses on eelnimetatud väärtegude eest mõistetud karistus vaid
lg 1 sätetekohaselt ning karistuseks on määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.
lg 3 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Ning lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul karistati menetlusalust isikut
lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so 7500 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusega, so 3 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavad. Vastavalt karistusõiguse põhimõtetele on karistuse määra valikul aluseks süüdlase süü suurus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas esmase juhtimisõigusega menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 42 km/h võrra tunnis. LE § 127 kohaselt esmase juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Taoline piirang ei ole põhjendamatu, vaid on lähtutud sellest, et esmase juhtimisõigusega juhil puuduvad küllaldased kogemused liikluses ning sellised juhid on võrreldes kogemustega juhtidega liikluses oma käitumiselt ettearvamatud ja neil ei ole väljakujunenud liiklusharjumusi ning juhtimisvõtteid. Seetõttu on ka sellised juhid võrreldes teiste juhtidega liikluses ohtlikumad nii iseendale kui ka kaasliiklejatele. Sellise juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse tahtlik ületamine on aga seda ohtlikum mida väiksem on tema sõidukijuhtimise kogemus ja seetõttu on menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises suurem kui seda oleks kogemustega juhi süü. Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei taha avaldada kiiruse ületamise põhjust, kuivõrd ta ei saa seda tõestada, kuid kohtu arvates puudub sellel põhjusel igasugune tähtsus, kuivõrd lubatud suurima sõidukiiruse ületamine saab olla vaid teadlik ja tahtlik tegu ning on välistatud, et mootorsõiduki juht ei tea oma juhitud sõiduki sõidukiirust. Ükskõik milline ka ei oleks menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumise põhjus, ei muuda see liikluseeskirja sätteid tühiseks ega anna alust menetlusalusele isikule nende tahtlikuks eiramiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü suurus on proportsionaalne temale määratud karistuse ja lisakaristuse rangusega ning puudub igasugune alus põhikaristuse või lisakaristuse leevendamiseks või tühistamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusalune isik väidetavalt töötab varustajana ja osaleb mootorsõidukijuhina aktiivselt tänavaliikluses seoses tööülesannete täitmisega, siis peaks menetlusalune isik seda enam tähelepanelikult suhtuma liikluskorraldusse ja liikluskorda, välistamaks võimaluse, et ta liikluseeskirja rikkumise tõttu võib jääda ilma mootorsõiduki juhtimise õigusest ja selle tulemusel kaotada ka sissetuleku. Seega peab menetlusalusest isikust mootorsõiduki juht ise hoolitsema selle eest, et tema juhtimisõigus säilib, kuivõrd see sõltub ainuüksi tema enese õiguskuulekusest liikluses, mitte aga teiste kaasliiklejate õiguskuulekusest. Kuivõrd tegemist on esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki juhiga, kes tahtlikult pani toime ohtliku liiklusalase süüteo, leiab kohus, et oma suhtumiselt liikluskorda on menetlusalune isik enesele ja kaasliiklejatele ohtlik, mida menetlusalune isik suutis ilmekalt tõestada ning selline juht tuleb liiklusest kõrvaldada, tagamaks vähemalt teiste liiklejate ohutuse kasvõi selleks ajaks kui menetlusalune isik mootorsõiduki juhina liikluses ei osale. Küll peab kohus võimalikuks rahuldada kaebuses esitatud taotluse määratud karistuse ositi tasumise osas, kuivõrd kokkuvõttes on määratud karistus suhteliselt suur ning käiks ühekordse tasumisena üle jõu ka keskmise sissetulekuga isikul, mistõttu määrab kohus määratud rahatrahvi ositi tasumise tähtajaks vastavalt KarS §s 66 lg 3 sätestatud maksimaalse, so 12 kuulise tähtaja. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.