4-07-3403\1

Väärteoasi nr 4-07-3403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3403 (2318,07,002507) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Dvojanov (ik: 38205080225, elukoht XXX Tallinnas, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Dvojanov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Jevgeni Dvojanovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 03.12.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Jevheni Dvojanovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Jevgeni Dvojanov, 4-07-3403, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.09.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 900816 selles, et 11.05.2007 kella 21.20 ajal peeti Haabersti 1 juures kinni Jevgeni Dvojanov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1887/835 nähtuvalt tuvastati 11.05.2007 kell 22.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas arsti ettekirjutusel XXX ja veel mingit preparaati, mille nime ei mäleta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kätte saanud menetlusaluse isikuga koos elav ema, mistõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on kohtuistubngi ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, siis peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku kohaolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, korduvad arestid ei ole mõju avaldanud, mistõttu tuleb uuesti kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik