← Eesti

1-07-12061\1

1-07-12061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-12061 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Harku Vangla taotlus Merili Koidu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Merili Koidu (isikukood 48402202723; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Merili Koidu karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Gätlin Ardeli (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu, ) järelevalve alla ning kohustada Merili Koidut järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Merili Koidu suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduma narkoloogi poole kuu jooksul alates vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) heastama igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju; 2 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) otsima endale töökoha ühe

(1)kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Merili Koidu vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Harku Vanglale, prokurörile ja Merili Koidule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Harku Vangla esitas 27.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Merili Koidu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Merili Koidu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 05.05.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõisteti Merili Koidule liitkaristus käesoleva kohtuotsuse ja Tartu Maakohtu 07.03.2005.a otsuse kogumis, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.01.2005.a ja lõpp on 18.04.2008.a. Kinnipidamiskohas Merili Koidu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles kinnipeetav töötas, sai töötasu ja samuti abistas teda vend materiaalselt. M. Koidul on vanglas omandatud põhiharidus, edaspidi soovib minna edasi õppima õhtukooli ning asuda tööle. Vanglas olles on ta osalenud sotsiaalprogrammides. Kinnipidamisasutuses on tema käitumine olnud rahuldav, ta on vangistuse jooksul saanud 3 distsiplinaarkaristust, viimati 13.10.2005.a. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Merili Koidu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Merili Koidu vajab peale vangistust kindlasti täiendavat sotsiaalset abi ja toetust peale venna pakutava toetuse. M. Koidu sotsiaalset võrgustikku võib pidada nõrgaks vaatamata ka kriminaalhooldaja osalusele. Kindlasti peab kinnipeetav vabanemisel asuma koheselt tööle ning mitte tarvitama alkoholi ega narkootilisi aineid. Merili Koidu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuriteo pani toime narkosõltuvuse tõttu. Varem on kohtulikult karistatud, vanglas viibib 1. korda, karistust kannab röövimise eest. Prokurör leiab, et Merili Koidu vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Vangistuse ärakandmata karistuse osa on alla 1 aasta, mistõttu kriminaalhooldusele allumine tundub M. Koidu suhtes mõistlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Koidu ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Koidu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua 3 tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Koidu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on Merili Koidu karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Koidu on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et M. Koidut iseloomustatakse vanglast üldiselt positiivselt, tema käitumine on viimastel aastatel olnud režiimikuulekas ning sel ajal distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on M. Koidu aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M. Koidu tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Koidul olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M. Koidu edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Koidu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja ja prokurör. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.