4-07-4605\5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2007 Rapla Väärteoasja number 4-07-4605 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Väärteoasi Argo Mändmaa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 13.08.2007 otsuse nr 2700,07,002664 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Argo Mändmaa ( isikukood 38112156026, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xx-xxx, töökoht S OÜ, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 13.08.2007 otsus nr 2700,07,002664 muutmata ja Argo Mändmaa kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Argo Mändmaal advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Lääne Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035024012, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 23.10.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja soovib esitada kaebuse, kuna vastustaja ei tutvunud ega arvestanud otsuse tegemisel kaebaja poolt 20.07.2007 esitatud vastulausega, mis kaebajale teadaolevalt jõudis 24.07.2007 Lääne Politseiprefektuuri. Seega on kaebus esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebuse läbi vaatamata jätmise fakti on suusõnaliselt kinnitanud ka vastustaja. Kaebaja juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust. Tegemist oli möödasõiduga. Nimetatud rikkumise kohta koostatud protokollis on fikseeritud möödasõidu hetkel kiiruse mõõtmise fakti. Kaebaja on samas ka teadlik, et vastavalt LE § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud kiirusest mistahes asjaoludel. Arvestades tänast liiklusolukorda, kus avalikel teedel on varasemast tuntavalt rohkem sõidukeid, on möödasõidud lubatud sõidukiiruse raames ohtlikumad, kuna möödasõiduks kulub rohkem vahemaad ning aega. Tihtipeale sõidetakse ebaühtlase kiirusega, mis teeb äärmiselt raskeks ka püsikiirusehoidja kasutamise, mida kaebaja rakendab maanteesõidul tihti. Johtuvalt eessõitva auto kõikuvast kiirusest peab kaebaja mõistlikuks möödasõidu tegemist, sest ebaühtlane sõit, kus eessõitja kiirendab ja pidurdab, on mh keskkonda saastav, ohtlik liiklejatele ning rohkem kütust kulutav. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasjas esitatud vastulause sisaldas täiendavat informatsiooni, mis oleks võinud otsust mõjutada. Samuti peab kaebaja maksimaalset lisakaristust liiga rängaks mõjutusvahendiks. Kaebaja kinnitab, et on pärast talviseid kiiruseületamisi oma juhtimisvõtteid parandanud ja liigelnud kohaldatud piirkiiruse raamides, jälgides tunduvalt rohkem nii spidomeetri kui GPS-i näitu. Seega on varasemad rikkumised mõjutanud teda seadusekuulekamalt käituma. Kõnealusel juhul oli tegemist pikalt oodatud ja planeeritud möödasõiduga, kus tähelepanu oli suunatud rohkem ohutule möödumisele kui pingsale spidomeetrinäidu jälgimisele. Mootorsõiduki võimsust arvestades ei ole -20 km/h lubatud sõidukiiruse ületamine kahjuks füüsiliselt tuntav. Kaebaja tunneb siirast kahetsust väärteoasja aluseks oleva rikkumise pärast. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas, s.o tühistada otsus lisakaristuse mõistmise osas. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtunik: