4-07-2915\1

4-07-2915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2195 (2314,07,014518) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseadus § 741 lg 2 ja 7419 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Maario Heinsalu (ik: 38509060218, elukoht: XXX Tallinnas, töökoht: AS komplekteerija) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Maario Heinsalu süüdi tunnistada LS § 741 lg 2; 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele arestiga 4 (neli) päeva.
4. Maario Heinsalule määratud arest kuulub ära kandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest kuulub ärakandmisele otsuse tegemisest.
5. Maario Heinsalult välja mõista joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Maario Heinsalu, 4-07-2915, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vastavalt VTMS § 199 lg 2 p 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.09.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 914769 selles, et samal päeval kella 02.30 ajal XXX asuva XXX Selveri taga peatati sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Maario Heinsalu, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt 1 kõrvaldatud, millega rikkus M.Heinsalu LE § 70 p 1 ja § 76 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1993/371 nähtuvalt tuvastati 18.05.2007 kell 03.05 Wismari Haiglasse toimetatud Maario Heinsalul kerge alkoholijoove 1,32‰. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud, et juhtis sõidukit ainult Sõjakooli tänaval 30 meetrit, samas tunnistab, et on joobes ja joonud kaks õlut ja kahetseb tegu. Kavatseb teha juhiload kui oleks mõni normaalne autokool, kus ei panda jama. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et ei oska midagi rääkida. Ainuke asi on see, et alates sellest ei juhtu selliseid asju rohkem. Tahaks asjad korda saada, trahvid ära tasuda. Osades autokoolides meelega kukutatakse läbi, on kuulnud tuttavatelt. On plaanis autokooli minna. Katseajal on palk 4500, lisaks lisatasu tükitöö alusel. Töötab õhtuses vahetuses alates kella 17.00st. Töötab ka pühapäeviti, laupäevad on vabad. Sellel töökohal töötab alates 10.08.
7. Karistuse osas äkki oleks võimalik koostada maksegraafik trahvide kohta. Arest oleks ootamatu, ehk saaks järgmine päev, et asju kaasa võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega. Teda on korduvalt karistatud, rahatrahvid on tasumata, jätkab väärtegude toimepanemist. Seega ei ole ta järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Tuleks määrata arest 5 päeva, milline kuuluks koheselt täitmisele. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Peale selle peeti ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu kinni 20.04.2007 ning otsus koostati 09.05.2007, kuid enne otsuse jõustumist peeti menetlusalune isik taas samalaadse väärteo toimepanemiselt kinni. Samas on menetlusalune isik teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast viimast kinnipidamist teadis ta ka seda, et ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on karistatav, kuid sellele vaatamata pani ta taas toime uue väärteo. Seejuures on ka varasemad määratud trahvid tasumata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teo toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd menetlusalune isik peeti kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja tal tuvastati ka alkoholijoove, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud ka LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem nii teiselaadiliste kui ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millest on tasutud tühine osa. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on süüteo toimepanemist kahetsenud, millist asjaolu peab kohus karistust kergendavaks asjaoluks, siis peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule väärtegude toimepanemise eest 2 karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulu. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, toime pannud nii LS § 7419 lg 1 kui ka LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva, samamoodi on LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva, kuid lisaks sellele on ette nähtud ka lisakaristus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 7419 lg 1 sanktsiooni järgi. Märt Toming kohtunik 3