1-06-9666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mail 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-9666
(05237300977)Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 14.12.
- a, 27.02.
- a, 11.05.
- a Kriminaalasi Kai Reinsberg’i ja Erika Asveid’i süüdistused KarS § 123 järgi üldmenetluses Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatavad Kai Reinsberg - isikukood 46102070361; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; töökoht: Vel-losar Kaubanduse OÜ ; varem kriminaalkorras karista-mata; kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Erika Asveid - isikukood 47907150305; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; töökoht: Vellosar Kaubanduse OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatavate kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Mõista Kai Reinsberg KarS § 123 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Erika Asveid KarS § 123 järgi esitatud süüdistuses õigeks. 1 Tõkend -elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikorras edasi kaevata 15(viisteist) päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades edasikaebamise õiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7(seitse) päeva jooksul. Süüdistuse sisu Kai Reinsbergi süüdistatakse selles, et tema oma kodus XXX ajavahemikul 13.08.
- kuni 16.08.
- a jättis kutsumata kiirabi või muu arstliku abi oma eluohtlikus ja liikumisvõimetus seisundis olevale abikaasale T R’ile. Sellega pani Kai Reinsberg toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese eluohtliku olukorda jätmise. Erika Asveid’i süüdistatakse selles, et tema oma kodus XXX ajavahemikul 13.08.
- kuni 16.08.
- a jättis kutsumata kiirabi või muu arstliku abi oma eluohtlikus ja liikumisvõimetus seisundis olevale kasuisale T R’ile. Sellega pani Erika Asveid toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese eluohtliku olukorda jätmise. Kohtu järeldused KarS § 123 sätestab vastutuse teise isiku eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise või ohtlikku olukorda jätmise eest. Kuriteo objektiivne koosseis on olemas kui isiku teos on teise isiku ohtlikku olukorda jätmise tunnused. Ohtu jätmine on tekkinud reaalse ohu kõrvaldamata jätmine. Tekkinud oht on reaalne, kui inimene ei saa seda temale antud olukorras kättesaadavate vahenditega iseseisvalt kõrvaldada. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust, koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et Kai Reinsberg’i ja Erika Asveid’i süü ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ning isikud tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslooga nr 45890 (
- kd lk 29-98) ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 718 väljendatud eksperdi arvamusega (
- kd tl 23-27) on tõendatud, et T R’il tuvastati 16.09.
- a tervisekahjustus – mõlema sääre suletusrõhu sündroom, mis tüsistus ägeda neerupuudulikkusega. Turse jalgades oli tekkinud 10 päeva enne kiirabiväljakutset. Eksperdi arvamusega on tõendatud ka, et äge neeru-puudulikkus on eluohtlik terviseseisund ning et 16.08.
- a. väljakujunenud äge neeru-puudulikkus vajas vältimatut haiglaravi. Seega oli T R vähemalt 16.08.
- a tõepoolest eluohtlikus olukorras. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et nii Kai Reinsberg’i kui Erika Asveid süü KarS § 123 järgi on tõendamist leidnud. KarS § 123 koosseisu s.o. teise inimese eluohtliku olukorda jätmise näol on tegemist tegevusetusdeliktiga. Subjektiivsest küljest on nimetaud kuriteo koosseis täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega s.t. isik peab eluohtliku seisundi esinemist võimalikuks, kuid vaatamata päästmisvõimaluse olemasolule ei realiseeri seda, kuigi 2 tal oli kohustus sekkuda. Kai Reinsberg oli kannatanu abikaasa, seega oli tal kohustus kaitsegarandina kaitsta abikaasa elu ja tervist. K.Reinsberg oli teadlik abikaasa raskest tervislikust seisundist, kuid ta eelistas tööd abikaasa tervisele. Prokurör leiab, et tulenevalt Põhiseaduse §-st 27 on abistamiskohustus mitte ainult abikaasadel, vaid ka teistel pereliikmetel.Kasutütar E.Asveid elas kannatanuga ühes majas ning olles kannatanuga tihedalt seotud, pidi astuma samme kannatanu elu ja tervist ohustava olukorra kõrvaldamiseks, ka oli K.Asveid teadlik, et kannatanu oli pöördunud abipalvega K.Reinsbergi poole. Kohus leiab siiski, et asjas ei ole tõendatud süüdistatavate Kai Reinsberg’i ja Erika Asveid poolt T R’i eluohtlikkusse olukorda jätmine KarS § 123 tähenduses. Kannatanu ütluste kohaselt jäi ta
- a suvel haigeks raske füüsilise töö tagajärjel, haigus tähendas jalgade paistetamist, jalataldade kumeraks muutumist, astumisel suurt valu jalgades. 13.08.
- a tekkis jalgades suur turse ja valu, siis näitas jalgu abikaasa Kai Reinsberg’ile ja palus viimasel endale kiirabi kutsuda. Ise ei saanud ta apteeki ega arsti poole pöörduda kuna tal ei olnud mobiiltelefoni ega autot, majas ei olnud ka lauatelefoni. T. R on kohtuistungil kirjeldanud end
- a augustikuus kui „kaks nädalat liikumisvõimetu“. Ühelegi asjaolule, mis oleksid võinud toetada tema lootust, et jalad paranevad iseenesest, ei ole T R viidanud. Kodune jalgade kreemitamine ja jalavannid ei olnud jalgade seisundit paremaks muutnud. Seega oli T. R enda halvast tervislikust olukorrast teadlik juba varem kui 13.08.
- a. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud,et nad olid 2005.a. augustis märganud küll, et T R jalad on paistes. Kai Reinsberg tunnistas kohtuistungil, et 13.augustis 2005.a. hommikul ütles T R talle, et ta kutsuks kiirabi, kuid tal oli kiire tööle ja kuna majas lauatelefoni ei olnud ning tal ei olnud ka mobiiltelefoni, arvas, et asi ei ole nii tõsine. Süüdistatavate sõnul oli kannatanu alles eelmisel päeval käinud tabureti najal aias , 13.augusti 2005.a. hommikul oli T R küll voodis pikali, kuid Kai Reinsberg ei osanud arvata, et kannatanu olukord oleks eluohtlik. Erika Asveidi väitel ei olnud T R samal päeval kiirabi saabudes samuti mitte liikumisvõimetu, vaid astus ise toetatuna meditsiini-töötajast kiirabiautosse. T. R’i enda ja tunnistaja O K’u ütlustega on tõendatud, et kui O. K oli teda eelnevalt haiguse ajal külastanud, talle süüa toonud ning teinud ka ettepaneku arsti kutsumiseks, siis sellest T. R keeldus. Ka temaga samas majas elavatelt,
- a,
- a ja
- a sündinud lastelt T. R abi ei palunud. Kasutütar Erika Asveid’ilt oli ta palunud küll abi vee toomisel, kuid mitte arsti kutsumiseks. O. K’u pakutud abist keeldumist põhjendas T. R lootusega, et jalad paranevad iseenesest, lastelt abi mittepalumist ta ei põhjendanud. Tõendatud ei ole, et lapsed oleksid isale abi andmisest või selle kutsumisest keeldunud. Sarnaseid ütlusi andis ka teine tunnistaja E R, kes väi-tis, et T R keeldus nende abipakkumisest kiirabi kutsumisel ning lootis, et olukord paraneb iseenesest. Nii kannatanu, süüdistatavate kui tunnistajate O K’u ja E R ütlustega on tõendatud, et T R’il puudusid oma XXX majas elavate perekonnaliikmetega perekondlikud suhted ning et üksteisesse suhtuti negatiivselt. Elamus puudus telefon, mida T. R oleks saanud ise vabalt kasutada. Seega leiab kohus, et T. R keeldus talle pakutud abist ning täiendava abi palumisest olukorras, kus tal oli olemas reaalne tunnetatud abivajadus ning tal puudus mõistlik alus loota, et see vajadus lõppeb iseenesest. Kohus leiab, et pakutud abist keeldumine ning kõigi abipalumise võimaluste mittekasutamine tähendavad asjas seda, et kannatanul T R’il oli eluohtlikus või elule ja tervisele ohtlikus 3 olukorras kättesaadavaid vahendeid, mille ta jättis iseseisvalt ohu kõrvaldamiseks kasutamata. Seega ei saa üksnes Kai Reinsberg poolt omaks võetud asjaolu, et ta ei kutsunud 13.08.
- a T. R’ile kiirabi , ning Erika Asveid väidet, et ema mainis talle T R palvest kutsuda kiirabi, pidada piisavaks, et lugeda tõendatuks süüdistatavate poolt T. R’i eluohtlikku olukorda jätmist. Asjas on tõendatud, et T R elas majas teistest eraldi ning puutus teistega kokku vaid juhuslikult, üksteisest hoiti eemale. Vaatamata vaevustele sai T. R iseseisvalt hakkama nii toidu hankimisega, toitumisega kui tualetis käimisega. Seega ei saa ka väita, et Kai Reinsberg ja Erika Asveid pidid mõistma 13.08.-16.08.
- a T R’i seisundit nii, et see on sattunud elu ja tervist raskelt kahjustavasse või eluohtlikkusse seisukorda. Tulenevalt eeltoodust ei ole asjas tõendatud ei KarS § 123 sätestatud kuriteo koosseisu objektiivsete ega subjektiivsete tunnuste esinemine. KrMS § 181 lg 1 alusel jäävad menetluskulud, milleks on ekspertiisikulu ja kaitsjatasu, riigi kanda. Kohtunik 4