lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
a.
Kohustada Jaanus Savason`i katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, x;
lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 alusel määrata Jaanus Savason`ile katseajaks järgmised kohustused: 1
p 2 kohaselt hakata Jaanus Savasoni katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Jaanus Savasoni keha külge. Vabastada süüdimõistetu Jaanus Savason karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 22.11.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-13479 tunnistati J.Savason süüdi karistusseadustiku (edaspidi
) § 424 ning § 329 järgi ning
lg 2 alusel mõisteti temale kuritegude kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 01.12.
a. J.Savason on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Väärteokorras on J.Savasoni varem karistatud kuuel korral. J.Savason esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla annab J.Savason karistusajale positiivse hinnangu ning leiab, et kinnipeetav on motiveeritud ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja on nõus J.Savasoni vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riskide maandamiseks teeb ta kohtule ettepaneku määrata J.Savasonile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2 alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; otsida endale töökoht kohtu poolt määratud ajaks ning mitte suhelda kohtu määratud iskutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J.Savason seletas kohtus, et ta asub elama oma elukaaslase ja pisitütre juurde x, tööd annab talle vend oma firmas. Elukaaslane asub põhikohaga tööle ning J.Savason hoiab kodus last. Elektroonilise järelevalve ajal leiab süüdimõistetu endale töökoha. Kõige tähtsamaks peab J.Savason alkoholist loobumist ja kinnitab, et ta on nõus võtma endale kohustuse minna psühholoogi või psühhiaatri juurde ja läbima vajaliku ravi. Prokuröri seisukoht oli, et J.Savasoni saab enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada. Süüdimõistetule tuleb anda võimalus asuda seaduskuulekale teele. Kohtuniku seisukoht J.Savason mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on J.Savason temale mõistetud karistusajast vähemalt 1/3 ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Savasoni tulevane elukoht aadressil x linnas on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Savasoni on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Distsiplinaarkorras süüdimõistetut vanglas oleku ajal ei ole karistatud. J.Savason on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on J.Savason olnud huvitatud töötamisest. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on J.Savasoni probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja sellest tulenev halb enesevalitsemine ning impulsiivne käitumine. Positiivne on, et J.Savason kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. J.Savasonil on säilinud kontakt oma lähisugulaste, elukaaslase ja alla 2 aastase tütrega Peale vabanemist asub ta elama elukaaslase juurde aadressil x linn. J.Savasonil on olemas kokkulepe oma vennaga, kes garanteerib talle peale vabanemist töökoha. Samuti on olemas 3 J.Savasoni venna lubadus vajadusel pakkuda täiendavat materiaalset tuge. Seega on J.Savasonil vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et J.Savason tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. J.Savason viibib vangistuses alates 02.01.2007. a. J.Savasoni senine elukäik (kuritegude korduvus), sõltuvusprobleemid ning alkoholitarvitamisega kaasnev impulsiivusus ja nõrk enesevalitsemine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 4 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse J.Savasoni keha külge.
a. Sellel ajal allutatakse J.Savason
Silmas pidades aga asjaolu, et J.Savasoni poolt toime pandud õigusrikkumised olid enamasti seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Samal eemärgil tuleb talle panna
lg 2 p-s 5 sätestatud kohustus pöörduda x vastuvõtule hiljemalt ühe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates ning läbida arsti ettekirjutusel ravi. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka
lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. J.Savasoni paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui J.Savason katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus
Vastavalt
lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui J.Savason paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Aivar Pellja Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.