1-07-12406\1

(07730000483)Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi Katrin Rink`i süüdistuses KarS § 239 järgi Kahtlustatav Katrin Rink eluk. XXX, ik 49102260341 Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 kl, varem kriminaalkorras karistamata, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus Katrin Rink´i süüdistuses KarS § 239 järgi. Kohustada Katrin Rink´i tegema 50 (viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd ja tasuma riigituludesse menetluskulud summas 743,40 krooni, milline tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. XXX SEB Eesti Ühispangas viitenumber XXX. Määrata, et kohustused tuleb täita 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal Tallinnas XXX kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Nimetatud kriminaalasjas on kahtlustatavaks ka Katrin Rink, kelle suhtes on materjalid eraldatud uude menetlusse nr

1. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, Katrin Rinki tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused ning Katrin Rink oli massi üks liige, kes osales massilises korratuses. Täpsemalt osales ta Tallinnas Pärnu mnt 41 asuva R-kioski rüüstamises. Katrin Rink korjas maast eeluurimisel täpsemalt tuvastamata erinevaid esemeid (komme, nätsu, Raffaello komme, mingi energiajoogi), mida kioskit rüüstavad teised massi liikmed kioskist välja loopisid. Samuti sisenes ta ise R kioski ning võttis ka sealt erinevaid esemeid. Karistusseadustiku § 239 dispositsioon näeb ette väga mitmeid alternatiivseid teokirjeldusi, mille realiseerumisel on süüteokoosseis täidetud. Kuriteo toimepanemiseks on tarvis vähemalt kaht eeldust – võõra vallasasja hõivamine (rüüstamine) ning seda, et kuriteo toimepanemise ajal oleks massiline korratus. Katrin Rinki tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Seega on Katrin Rink, olles osaleja massilistes korratustes, rüüstanud R kioskit, mis on KarS § 239 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. Prokurör on seisukohal, et Katrin Rinki süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Katrin Rinki toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli Katrin Rink alaealine. Alaealised on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatavad ning lähevad sündmustega kergemalt kaasa, mõtlemata pikemalt ette, mis see nende tulevikule kaasa võiks tuua. Katrin Rink annab samuti ütlusi, et ta läks linna uudishimust ning polnud plaaninud rüüstamist, kuid rumalusest läks kõigega kaasa. Alaealiste puhul on seadusandja näinud mitmeid erinevaid võimalusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks nii, et alaealine kahtlustatav ei saaks esimese eksimuse korral kohe kohtulikult karistatud. Nii oleks näiteks tulenevalt east võimalik antud kriminaalasi lõpetada ja saata mõjutusvahendi kohaldamiseks alaealiste komisjonile. Prokurör, analüüsinud kuriteo asjaolusid, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 lg 2 kohaldades, poleks käesoleval juhul põhjendatud, kuivõrd sellisel juhul on kontroll mõjutusvahendi täitmise üle mõnevõrra nõrgem, kui KarS § 87 lg 1 sätestatud mõjutusvahendeid kohaldades. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, on prokurör seisukohal, et kontroll kohaldatud mõjutusvahendi või määratud kohustuse täitmise üle peab olema rangem. Samas, leiab prokurör, et arvestades kuriteo toimepannud isikut, oleks kohtulik karistus liiga range. Katrin Rink on varem kriminaalkorras karistamata noor inimene. Samas on ta neljal korral väärteokorras karistatud, kuid need karistused jäävad
2. aastasse. Lasnamäe Põhikooli iseloomustusest nähtub, et Katrin Rink on õppinud selles koolis lühikest aega, kuid viidi õppetulemuste alusel ikkagi
3. klassi. Iseloomult on tegemist rahuliku ja sõbraliku neiuga, kellel on head suhted klassikaaslastega. Katrin õpib võimetekohaselt, ei riku distsipliini ega puudu põhjuseta koolist. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Getlin Klement on teinud Katrin Rinki kohta kohtueelse ettekande, milles analüüsib kahtlustatava sotsiaalset tausta ning võimalusi mõjutamiseks. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Katrin Rinki puhul on piisavaks, kui talle määrata KrMS § 202 alusel maksimummääras üldkasuliku töö tegemist. Katrin Rink on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Katrin Rinkil on olnud keeruline minevik, ta oli narkootikumidest sõltuvuses ning elas turvakodudes, kuid praeguseks on ta oma elu uuesti korda saanud – ta käib koolis, ei tarvita narkootikume ning on suhted emaga taastanud. Katrin Rink ei aidanud uurimisele kaasa. Ta varjas ülekuulamisel asjaolu, et ta käis ka R kioskis sees ning oli valmis tunnistama vaid seda, mille kohta oli ka pilte kohe ette näidata. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et alaealiste komisjoni Katrin Rinki suhtes mõjutusvahendi kohaldamiseks asja ei ole mõistlik saata. Prokurör on arvamusel, et avalik menetlushuvi saab rahuldatud alaealisele maksimummääras (50 tundi) üldkasuliku töö määramisel, mis on prokuröri arvates alaealiste puhul tõhusamgi mõjutusvahend kui käitumiskontrolli kohaldamine. Sellisel määral üldkasuliku töö tegemisel on prokuröri arvates ka karistuse eesmärgid täidetud. Samuti on Katrin Rinkile ja tema seaduslikule esindajale selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõuab riik tsiviilkorras välja. Seega lähtudes kriminaalasja materjalidest, eriti aga asjaolust, et kahtlustatav on alaealine, kelle kohta iseloomustused on positiivsed ja, kes siiani on käitunud õiguskuulekalt ning kellele kriminaalne käitumismuster pole omane ning juhindudes KrMS § 202 lõikest 1, prokuröri abi lõpetada kriminaalmenetlus ning kohustada K. Rink´i tegema 50 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitama menetluskulud. Kahtlustatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ning ta kohustub hüvitama menetluskulud ning tegema üldkasulikku tööd. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1; 202 lg 2 p 1,
4. Eha Popova Kohtunik