1-07-10880\6

1-07-10880 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-10880 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Gornev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Gornev Rummu Vanglas) (isikukood 38306052217; viibib RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Gornev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Rummu Vangla esitas 31.08.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Gornev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Gornev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.102003.aasta otsusega KarS § 330 ja 331 järgi ja karistati Ida-Viru Maakohtu 22.03.2002.a otsusega mõistetud ja kandmata karistust liites 5 aasta 9 kuu ja 4 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 30.10.2003.a ja lõpp 03.08.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg. 03.09.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 17.09.2006.a 2 Aleksandr Gornev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on emotsionaalselt vaoshoitud, kinnise iseloomuga, suhtlemisel napisõnaline. On auahne, vajab tähelepanu ja püüdleb tunnustust. Püüab lahendusi leida aktiivsuse ja sõltumatuse rõhutamisega, võtab osa kõigest, mis tõotab erutust ja elu täiuse tunnet. Kinnipeetav ei ole rahul oma elu kvaliteediga, kuid on väga vähe ette võtnud selleks, et elus toimuks muutmised. On enda sõnul tuleviku elusituatsioonide suhtes realistlik. Tervise ja emotsionaalse seisundiga on seotud asjaolud, mis viitavad sellele, et isik võib endale või teistele ohtlik olla ning mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav on kokku kahel korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat karistatud kolmeteistkümnel korral. Ohustatud on ühiskonnas konkreetsed täisealised isikud, kuna võib kasutada füüsilist vägivalda, probleemide lahendamiseks ei vali vahendeid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt leiab kriminaalhooldaja, et Aleksandr Gornev sobib kriminaalhooldusele. Aleksandr Gornev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Aleksandr Gornevi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuna karistusaja lõpuni on jäänud 2 aastat. Kinnipeetava kohta antud iseloomustusest nähtuvalt on teda eelnevalt 2 korral kriminaalkorras karistatud, kuriteod on toime pandud joobeseisundis. Aleksander Gornev on süüdi mõistetud KarS § 330 ja 331 järgi, vangistuse viibides toime pandud tegude eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Gornev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Gornev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Gornev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Gornev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Gornev kannab karistust isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksandr Gornev’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 13 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Aleksandr Gornev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Gornev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Gornev ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Gornev’i suhtes koostatud iseloomustuses. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Gornev’il kandmata ligi 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.08.2009.a) ning Aleksandr Gornev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Gornev’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS § 426, 432, 383,
2. Kohtunik