← Eesti

1-07-11393\2

1-07-11393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11393 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marek Venno (isikukood 37508152716; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Marek Venno vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marek Venno tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 04.05.1998.a otsusega KrK § 101 p 1, 3, 5, 6, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 15-aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2 Karistuse kandmise algus oli 07.01.1997.a ja lõpp on 07.01.2012.a. Kinnipidamisasutuses Marek Venno kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vanglas alates 2000.a. Suhted eluosakonnas on head ja samuti käitub vanglaametnikega korrektselt. Suhtleb väljaspool vanglat elukaaslasega, kelle juures on käinud 8-korral lühiajalisel väljasõidul. Hagid on tasutud. Kinnipeetav on osalenud mitmes sotsiaalabiprogrammis. Vabanemisel läheb elama elukaaslase juurde Tallinnasse ning tööle OÜsse Tarmel Funiture. Enne vangistust tarbis rohkelt alkoholi, kinnipeetava enda sõnul on ta alkoholist võõrandunud. Distsiplinaarkorras on teda karistatud 5-korral, kuid rikkumised on toime pandud aastatel 2002-2003, mistõttu ei ole nad enam kehtivad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. M. Vennol on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. M. Venno poolt toimepandud kuritöö üheks põhjuseks oli alkohol. Võimalik alkohitarbimise vabaduses suurendab oluliselt kuritegude toimepanemise riski. Marek Venno taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult kolmel korral karistatud, vanglas viibib esimest kord, kannab karistust tahtliku tapmise eest. Vanglas on töötanud 7 aastat. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Elu- ja töökoht on kinnipeetaval olemas. Prokurör ei nõustu Marek Venno ennetähtaegse vabanemisega. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt julma isikuvastase kuriteo. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamise korral on aga just kuriteo raskus see, mis on määrav. Prokurör on seisukohal, et arvestades toimepandud kuriteo raskust, ei saa kinnipeetavat ennetähtaegselt veel käesoleval ajal vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Marek Venno ja prokuröri arvamuse, leiab, et Marek Venno tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt rasked kuriteod - tahtlikud tapmised omakasu ajendil, süüdlasele teadvalt kahe raugeealise inimese suhtes, eriti piinaval ja eriti julmal viisil ning teise kuriteo varjamise ja selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Kinnipeetava karistusaja lõpp on alles 2012.aastal. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Venno isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades M. Venno poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Arvestades, et M. Venno poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Venno vabastamiset uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.